Kaks tähte, kolm planeetide ketast – avastati tõeline kosmoseveidrus

Kahe tähe ja kolme gaasiketta graafilisel kujutisel on näha tähesüsteemi osade asendid. Kahel võrdlemisi noorel tähel on mõlemal oma pöörlevad gaasikettad ja ka jagatud hiiglaslik ketas, mis pöörleb ümber enda kahe väikevenna. Kõik kolm on üksteise suhtes ebatavalises asendis. Punane tähistab vaatajast eemale liikuvat ketta osa, sinine vaatajale lähenevat. Foto: Christian Brinch, NBI, KU

Avastatud kolme gaasikettaga kaksiksüsteem on astronoomidele midagi täiesti uut. Nüüd peavad arvutused näitama, kas tegemist on kosmoses täiesti tavalise nähtuse või tõelise haruldusega.

Esmapilgul võib meile tunduda, et tähesüsteemid on lihtsad – hulk planeete tiirleb ümber tähe, kõik samal suunal ja ühel tasapinnal. Tegelikult on see pilt aga mõnevõrra keerulisem. Nimelt moodustavad hinnanguliselt pooled kõigist tähtedest nii-nimetatud kaksiksüsteemi, kus kaks tähte tiirlevad veel omavahel. Sellisel juhul on enamasti mõlemal tähel oma planeetide või kosmilise tolmu rõngas. Juhul, kui planeedid ei ole veel jõudnud välja areneda, moodustub hoopis kosmilisest tolmust omamoodi gaasiketas, mis aegamööda planeetideks koondub.

Nüüd on astronoomid leidnud taevalaotusest aga midagi sootuks uut – avastatud tähesüsteemil IRS 43 on küll kaks tähte, aga gaasikettaid hoopiski kolm. Oma ketas on olemas mõlemal tähel, lisaks ümbritseb neid aga hiiglaslik kolmas. Tähtede ja nende ketaste omavaheline liikumine on aga võrdlemisi kaootiline ja meenutab kosmilise korrapärase kellavärgi asemel pigem kohmakat koperdamist.

«Tegemist on alles hiljuti tekkinud tähtedega ja mõlemal on olemas oma pöörlev ketas, mis on meie Päikesesüsteemiga suuruse poolest väga sarnane. Lisaks on neil aga ka märksa suurem jagatud ketas, mis ümbritseb ka mõlemat väiksemat. Selline tähesüsteem erineb kõigest, mida me seni näinud oleme,» ütles ajakirjas The Astrophysics Journal Letters avaldatud uuringu autor Christian Brinch Kopenhaageni Ülikoolist.

Taani, inglise ja hollandi teadlastest koosnev uurimisgrupp avastas tähed Tšiilis asuva Atacama Large Millimeter Array teleskoobi abil ligi 400 valgusaasta kauguselt. Nende vanuseks hinnatakse praegu 100 000 – 200 000 aastat ning praeguste andmete põhjal on alust arvata, et nad on oma arengus hetkel planeetide moodustumise faasis. Kuidas omalaadne kaksiksüsteem tekkis, ei oska keegi veel täpselt öelda.

Laialt levinud või tõeline haruldus?

«Kõik kolm ketast tekkisid kindlasti samast materjalist. Kas väiksemad tekkisid aga suurema killustumise tõttu või aine suuremalt kettalt väiksematele voolamise tagajärjel, on veel selgusetu,» ütles Brinch.

Kuniks me ei tea süsteemi tekkimise mehhanismi, ei oska teadlased hinnata ka selliste moodustiste esinemise tõenäosust. «Kui kettad olid juba sünnilt sellise joondumisega, siis peab tegemist olema loomuliku protsessiga ja järelikult võime oodata, et sellised süsteemid on kosmoses tavalised. Kui sellise asendi on aga põhjustanud süsteemist lahkunud kolmas täht, siis on tõenäoselt tegemist tõelise haruldusega,» selgitas Brinch teadlaste mõttekäiku.

Kuigi gaasiketaste liikumine on praegu kaootiline ja korrapäratu, ei tohiks see Brinchi sõnul planeetide teket segada. «Kui planeedid juba moodustuvad, ei tohiks see süsteemi stabiilsust segada. Millised neil valitsevad päeva-öö tsüklid  olema saavad, võime praegu vaid ette kujutada.»