/nginx/o/2016/10/12/5946445t1h3540.jpg)
Et hiired ja teised närilised üksteisele kuramaaži ajal laulavad, oli varemgi teada. Nüüd on teadlased avastanud kõrgete toonide tootmise reaktiivmootori-laadse mehhanismi, mis teeb hiired loomariigis ainulaadseks.
Kuula: armunud hiired laulavad nagu reaktiivmootor
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tuleb välja, et hiirte kurameerimisega kaasneb inimkõrvale kuulmatu ultraheli-armulaulude laulmine. Nüüd on teadlased avastanud ka uskumatu mehhanismi, millega seda häält tehakse.
Rahvusvaheline uurimisgrupp avastas nimelt, et heli sünnib hiirte kõrides peituva reaktiivmootori-laadse mehhanismi toimel. Et ühegi teise organismi puhul ei ole midagi sellist täheldatud, teeb ultraheli-laulu tootmise viis hiired loomariigis ainulaadseks.
Ultraheli-laulu on täheldatud teistegi liikide, näiteks rottide ja teiste näriliste puhul, mistõttu kasutatakse neid tihtipeale erinevate inimesteski esinevate suhtlushäirete, näiteks kokutamise uurimiseks. Helide tootmise mehhanismi ei olnud aga keegi seletada suutnud. Oli erinevaid hüpoteese, näiteks et heli toodab teekannu vilega sarnane organ või et selle taga on resoneeruvad häälepaelad. Ükski hüpotees ei leidnud aga kinnitust.
Värskes ajakirjas Current Biology avaldatud uuringus toovad Cambridge’i Ülikooli teadlased sellesse küsimusse aga selgust ja näitavad, kuidas heli toodab organ, mille toime on väga sarnane reaktiivmootoritega. Tuleb välja, et hiired suunavad enda hingetorust pärineva õhujoa vastu enda kõri. Selle tagajärjel tekib resonants ja ka vastav kõrgesageduslik heli.
«Samasugust mehhanismi teame ka ülehelikiirusega rakenduste nagu näiteks vertikaalasendis tõusvate kosmosesüstikute või reaktiivmootoritega maandumiste puhul,» ütles uuringu kaasautor Dr Anurag Agarwal. «See, kuidas hiired ultraheli toodavad, on väga keerukas ja kaval.»
«Tuleb välja, et väga paljud närilised kasutavad omavaheliseks suhtlemiseks ultraheli, aga sellest on veel väga vähe teada. Võib-olla kasutavad isegi nahkhiired seda kihvti mehhanismi kajalokatsoonil?,» ütles uuringu juhtivautor Dr Coen Elemans. «Hiiri on küll väga laialdaselt uuritud ja seetõttu on väga meeldiv näha, et nad suudavad ikka üllatada.»
Avastuse näitlikustamiseks on hiirte armulaulu sagedus toodud madalamale ja seda saab kuulata ka siin: