Uuring: sõbralik lastetuba kajastub lähisuhete kvaliteedis ka 60 aastat hiljem

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Kaur Maran
Copy
Enam kui pool sajandit väldanud uuring näitab, kuidas soe ja hooliv lastetuba soosib ka vanuigi lähedasemaid ja usaldavamaid suhteid.
Enam kui pool sajandit väldanud uuring näitab, kuidas soe ja hooliv lastetuba soosib ka vanuigi lähedasemaid ja usaldavamaid suhteid. Foto: SCANPIX

Ühtesid ja samu osalejaid üle 60 aasta jälginud uuringus selgub, kuidas lapsepõlves kogetu mõjutab inimeste valikuid ja lähisuhete kvaliteeti läbi terve elu.

Kes on kasvanud üles soojas ja sõbralikus perekonnas, tunnevad end ka oma 80ndates aastates lähisuhetes turvalisemalt, näitab ajakirjas Psychological Science avaldatud värske uuring.  Koguni 78 aastat kestnud uuringu tulemused näitavad, et hoolivates peredes üles kasvanud mehed tulid täiskasvanuna stressiga paremini toime ja olid üldiselt stabiilsemates lähisuhetes.

Ainulaadses uuringus jälgisid teadlased ühtesid ja samu inimesi alates pubetreedist kuni nende kaheksakümnendate eluaastateni.

«Uuringust ilmneb, et lapsepõlves kogetud lähisuhete erinevused annavad tunda ka aastakümneid hiljem, kui inimesed on jõudnud oma 80ndatesse. Seejuures näib siin olevat selge seos sellega, kui õnnelike või kaitstutena nad ennast selles vanuses tunnevad,» ütles uuringut juhtinud Robert Waldinger Harvard Medical Schoolist.

Valimisse kuulus 81 meest, kes jagunesid omakorda sõltuvalt elupaigast kahte eraldi kohorti. Kõigiga neist viidi nende elu jooksul korrapäraselt läbi intervjuusid ja ankeetküsitlusi. Nende lapsepõlve kodust keskkonda hinnati intervjuude põhjal nii osalejate endi, kui ka nende vanematega. Lisaks võeti arvesse sotsiaaltöötajate ülesmärked.

Vanuses 45-50 tehti osalejatega taas pikemad ja põhjalikumad intervjuud, kus nad pidid lahkama erinevaid elulisi teemasid nagu suhted, vaimne tervis ja töö.

Sama kordus ka 70-80 aasta vanuses. Seekord tegid osalejad läbi osaliselt struktureeritud intervjuu, mille fookuseks oli lähisuhe, milles nad tol hetkel olid, ja selle tugevus. Neilt küsiti nii käesolevate kui ka varasemate abielude kohta ja selle kohta, kui mugavalt nad end lähisuhetes tundsid. Võrreldes elu jooksul antud vastuseid, hakkasidki välja joonistuma lastetoa mõjud täiskasvanud inimeste lähisuhetele.

Tuli välja, et toetavates ja armastavates perekondades üles kasvanud osalejatel olid elu lõpus palju suurema tõenäosusega terved ja tugevad romantilised suhted. Edasine analüüs näitas siin seost oskusega keskeas enda emotsioone hallata.

Tulemused näitavad, kuidas lapsepõlves omandatud kogemused mõjutavad inimeste käitumist läbi elu ja toovad välja laste heaolu eest hoolitsemise olulisuse.

Tagasi üles