Megauuring: vihaselt sportimine kolmekordistab infarkti riski

Pilt on illustratiivne Foto: SCANPIX

Kes on harjunud pärast ärritumist tugeva trenniga närve rahustama, võiks uue uuringu valguses oma harjumused ümber mõelda.

Juba varasematestki teadustöödest on teada, et ärritumine tõstab pulssi ja seeläbi ka südamerabanduse riski. Sama mõju on teatavasti ka füüsilisel treeningul. Uus uuring näitab ehk mitte kõige üllatavamalt, et nende kahe riski tõstva tingimuse liitmisel risk suureneb.

Siiski näitab omalaadsete seas rekordiliselt mahukas uuring olulist seost inimese kehaliste protsesside ja mõistuse vahel. Uuringus analüüsiti 12 461 infarkti läbinud patsiendi andmeid 52 riigist. Neile esitati küsimustik, kus uuriti südamerabandusele eelnenud muutuste ja tegevuste kohta. Arvesse võeti ka teised riskifaktorid nagu näiteks vanus, suitsetamine, ülekaalulisus, kõrge vererõhk ja muud terviseprobleemid. Tulemused avaldati ajakirjas Circulation.

Tuli välja, et 13 protsenti neist oli enne probleemide teket tegelenud treeninguga, 14 protsenti olid aga ärritunud. Nende patsientide seas, kelle puhul kehtisid aga mõlemad tingimused, hindasid arstid infarkti riski ligi kolmandiku võrra kõrgemaks.

«Nii emotsionaalsed kui ka füüsilised mõjutajad võivad vererõhku ja pulssi tõsta ning muuta ka südamesse jõudva vere hulka. Eriti lupjunud veresoonte puhul võib nende kahe mõju kokkulangemine viia südameatakini,» ütles uuringut juhtinud Dr. Andrew Smyth Kanada McMasteri Ülikoolist.

«Füüsilisel koormusel on tervisele mitmeid positiivseid mõjusid, muuhulgas ka südamehaiguste ära hoidmine, nii et treeningutega tasub kindlasti jätkata. Küll aga ei tasu ärritumise korral end tugeva trenniga välja elada, vaid jääda oma tavapärase pingutuse juurde,» lisas Smyth.

Selgelt ei ole ei treeningud ega ärritumine südameatakkide algpõhjused, küll aga tõstavad mõlemad märkimisväärselt infarkti tõenäosust.