/nginx/o/2013/09/05/2184951t1h64a9.jpg)
Laikpigmenditus ehk vitiliigo vaevas maailmakuulsat Michael Jacksonit, ent Eestiski põeb seda haigust ligi 10 000 - 15 000 inimest.
Eesti teadlaste abiga leiti Michael Jacksoni nahahaigust põhjustavad geenid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vitiliigo puhul tekivad nahale melaniini puudusest tingitud ebaregulaarse kujuga heledad või täiesti valged laigud. Ehkki üks kuulsamaid vitiliigo diagnoosi saanud inimesi, popikuningas Michael Jackson pleegitas tõenäoliselt oma nahka ka ise, on see raske haigus, mida põeb üks kuni kaks protsenti elanikkonnast. See on piisavalt suur hulk, et seda tõbe ei arvata haruldaste haiguste hulka. Ometigi valitses haiguse uurimisel seni suhteliselt tume maa.
Eile õhtul ajakirjas Nature Genetics ilmunud ja eestlaste kaastööl kirjutatud artiklis kirjeldatakse aga rahvusvahelist uuringut, mille käigus leiti 23 vitiliigot põhjustavat geeni. Selleks uuriti 4680 haiget ning 39 586 kontrollisikut. Leitud geenid aitasid määratleda täiesti uued vitiliigo tekkimise mehhanismid. Eesti poolt viisid uuringu läbi Tartu Ülikooli patofüsioloogia professor Sulev Kõks ja dermatoloogia ja veneroloogia professor Külli Kingo.
Kõksi sõnul tähendab geeni olemasolu mõnel juhul seda, et inimene võib haiguse saada 70–80-protsendise tõenäosusega. Tulevikus võib geenide avastamine viia ravimiarenduseni, milles hakkaksid osalema ka eestlased.
«Ehkki vitiliigot põevad miljonid inimesed, uuritakse seda vähe, sest tegu pole surmava haigusega,» nentis Kõks ja lisas, et sellest hoolimata häirib see inimesi päris tugevalt. Otsest ravi haigusele praegu pole. «Pigem kasutavad inimesed kosmeetilisi kreeme või tehakse pigmendirakkude siirdamisi. Meie uuring näitab täpsemalt, mis vitiliigot põhjustab, ja see on esimene töö, kust võib kooruda vitiliigo patogeneetilise ravi võimalus,» rääkis Kõks.
Uuring on oluline sellegi tõttu, et vitiliigot põdevatel inimestel on ka keskmisest kõrgem risk haigestuda nahavähki ehk melanoomi. Nüüdne uuring näitab, et vitiliigot põhjustavad geenid võivad seostuda melanoomiga, mistap paistab lootuskiir ka selle haiguse ravis.
Kuigi tegu on perspektiivse suunaga, möönis Kõks, et eestlased jätkavad koostööd vitiliigo ravimi arendamiseks, tehakse edasised uuringud välismaal. «Ka saadav intellektuaalne omand jääb välismaale, sest Eestis pole riiklikul tasandil huvi ega tahtmist kliinilisi uuringuid rahastada,» ütles ta.