Kui palju tuleks päevas vett juua? Vastus peitub neelamises

Ka trenni ajal tuleks vett juua vaid siis, kui on tõesti janu. Foto: -/AFP

Veepuuduse korral neelame lihtsalt ja pingutusteta, vastupidisel juhul muutub aga neelamine keerulisemaks. 

Neelamine toimub nii loomulikult, et enamasti me sellele tähelepanu ei pööra. Austraalias asuva Monashi Ülikooli teadlaste uuring näitab aga, et neelamisviis on hea veevajaduse indikaator: veepuuduse korral neelame lihtsalt ja pingutusteta, vastupidisel juhul muutub aga neelamine keerulisemaks. Uuringu autorite sõnul näitavad nad nii esmakordselt, missuguse mehhanismi kaudu keha oma veevajadust reguleerib. See ei ole väheoluline ülesanne, sest kui organismi satub liialt vett, võib asi lõppeda fataalsete tagajärgedega, kurvaks näiteks on liiga palju vett joonud maratonijooksjad. 

«Tulemused näitavad, et peaksime jooma siis, kui tõesti janu tunneme, mitte niivõrd paika pandud graafikute järgi,» ütles uuringu juhtivautor, professor Michael Farrell. Nii ei pruugi tema sõnul kaheksa veeklaasi päevareegel paika pidada.

Januta aju peab vee joomiseks tööd tegema 

Uuringu käigus palusid teadlased vabatahtlikel hinnata, kuivõrd lihtne või keeruline neile neelamine tundus. Osalejad vastasid samadele küsimustele nii janusena kui ka pärast janu täis joomist. Tulemused näitasid, et pärast janu täitumist muutus neelamine kolm korda vaevanõudvamaks. Põhjuseks toovad teadlased tõsiasja, et kui organismis on piisavalt vett, hakkab neelamisrefleks seiskuma.

Lisaks vabatahtlikega rääkimisele uuris professor Farrel ka nende aju. Selleks vaatles ta fMRI (funktsionaalne magnetiline resonantsi kuvamine) tehnoloogia abil erinevaid ajupiirkondi ning vaatas, kuidas need neelamise ajal aktiviseerusid. Ajupildid näitasid, et kui vett joodi ilma januta, pidi aju selleks palju rohkem tööd tegema. Farreli sõnul näitab see, et aju üritab juba töötamast lakanud neelamisrefleksi tööle panna.

Uuringu tulemusi tutvustav artikkel avaldatakse Ameerika Teaduste Akadeemia Toimetistes.