/nginx/o/2016/10/10/5938643t1hcb7e.jpg)
Kõige pikemalt haigutavad inimesed, hästi lühidalt aga hiired.
Mida suurem aju, seda pikem haigutus: rekord kuus sekundit
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hiljuti avaldatud uuringus analüüsisid teadlased videoid, mis kajastasid 29 erineva imetaja haigutusi. Haigutamas nähti näiteks hiiri, kassipoegi, rebaseid, siile, morskasid, elevante ja inimesi. Videod paljastasid mustri, kus väiksema ajuga loomad haigutasid lühemalt kui suurema ajuga imetajad. USA teadlaste tehtud uuringu tulemused avaldas ajakiri Biology Letters.
Kõige pikema, keskmiselt veidi üle kuue sekundi kestva haigutuse rekord läks ootuspäraselt inimestele. Nende järel tulid kuuesekundilise haigutusega Aafrika elevandid, kelle aju sarnaneb inimajuga nii kaalult kui ka ülesehituselt. Hiirte haigutused kestsid seevastu vaid 1,5 sekundit.
Miks aga loomade haigutuste uurimine üldsegi oluline on? Põhjus peitub selles, et haigutamine on füsioloogiliselt tähtis protsess, kuna see mõjutab ajusse jõudva vere hulka ning samuti aitab see aju maha jahutada.