Põhja-Euroopa kliimat mõjutav Golfi hoovus on aeglustumas

Kaur Maran
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Golfi hoovus, tabatuna NASA-NOAA Suomi NPP satelliidilt.
Golfi hoovus, tabatuna NASA-NOAA Suomi NPP satelliidilt. Foto: NASA/NOAA

Üllataval kombel ei ole värskes uuringus vastatud aeglustumine seotud mitte Gröönimaa jääkatte sulamisega, vaid kliimamuutustega Aafrika lõunatipus.

Samuti ei tasu tähelepanekust oodata suurt ja järsku katastroofi nagu 2004. aasta ulmefilmis «Päev pärast homset». Põhja-Ameerikale ja Lääne-Euroopale võib aeglustumine siiski tähendada tuntavaid tagajärgi.

«Meie tulemused näitavad, et aeglustumine toimub väga aeglaselt,» ütles ajakirjas Geophysical Research Letters avaldatud uuringu pressiteates uuringus osalenud Washingtoni Ülikooli okeanograaf Kathryn Kelly.

Uuringus kasutasid teadlased Atlandi ookeani hoovusi jälgivate satelliidi- ja ookeanograafiajaamade andmeid, mis näitavad Golfi hoovuse selget aeglustumist alates 2004. aastast. Aeglustumise võimalikkusest on kirjutatud ennegi, kuid senised andmed on olnud katkendlikumad.

«Näib, et sellel 10-aastasel aeglustumisel ei ole seost ookeani soolsusega,» ütles Kelly. Hoolimata jätkuvast jää sulamisest näitasid nende tulemused isegi sademete vähenemisest tulenevat soolsuse suurenemist. «Sellest tulenevalt ei saa aeglustumist seostada soolsusega. Kui üldse, peaks kasvav soolsus Põhja-Atlandis põhjustama hoopis vastupidist trendi.»

Autorite hinnangul on hoovuse käitumise muutused põhjustatud hoopis kaugemal, nimelt Aafrika lõunatipu lähedal, kus soojad India ookeani hoovused Atlandi ookeaniga kohtuvad. Enamasti pööravad need Hea Lootuse Neeme lähistel järsult tagasi, kuid vahel pääseb teatud kogus vett ka Atlandi ookeanisse. Kelly ja kolleegide uuring näitabki seost Atlandi pääseva vee hulga ja Golfi hoovuse muutuste vahel.

«Avastasime, et need kaks nähtust on omavahel seotud, aga ma ei usu, et saaksime öelda, et üks teist põhjustaks,» ütles Kelly.«Tõenäosem on, et mis iganes põhjustas muutusi Aafrika lõunatipus, muutis see kogu süsteemi toimimist.»

Kuigi aeglustuv Golfi hoovus tähendab Põhja-Euroopasse jõudvate soojade veemasside vähenemist, on see mõju teadlaste hinnangul võrreldes kliimamuutustest põhjustatud soojenemisega siiski kaduvväike.

«New Yorgi sadama jäätumine nagu filmis «Päev pärast homset» ei ole lihtsalt loogiline. Kui Golfi hoovus toob troopikast kõrgematele laiuskraadidele vähem soojust, siis tähendab see lihtsalt, et Põhja-Atlandil toimub soojenemine mõnevõrra aeglasemalt, jahenemist oodata ei tasu,» ütles Kathryn Kelly.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles