Oravatele aktiivsusmonitoride külgepanek näitas, et emased teevad tööd ja isased peesitavad

Orav Foto: Maxim Grigoryev/Maxim Grigoryev/TASS

Nii näitas Arizona Ülikooli teadlaste tehtud uuring, kus võrreldi Alaskal elavate isaste ja emaste oravate käitumismustreid.

Selleks püüdsid nad 2014. ja 2015. aastal kinni 30 emast ja 18 isast oravat ning panid  iga orava külge väikese kaelarihma, mis suutis tuvastada, millal oravad maa peale tulid ja kui kaua nad maa all veetsid. Samuti kaardistas kaelarihm oravate liikumist. Uuringutulemused avaldas Royal Society Open Science.

Tulemused näitasid, et võrreldes isastega veedavad emased oravad maapinnal vähem aega. Tõenäoliselt tuleb põhjus sellest, et osa aega veedavad nad maa-alustes pesades järglaste eest hoolitsedes. Kui nad aga maa peale jõuavad, on nad isastest palju aktiivsemad.

Arktika oravad veedavad suure osa aastast talveunes, et külmad kuud üle elada. Üles ärgates ootab neid aga tihe töö energia taastamisel ja toidukogumisel. Lisaks kaotatud energia tagasitegemisele peavad emased oravad koguma energiat ka selleks, et nad suudaks oma järglastele piima luua. See tähendab, et aktiivsel ajal peavad nad võrreldes isaste oravatega palju rohkem vaeva nägema.

«Me ei tea täpselt, millega isaloomad sel ajal tegelevad, aga pole võimatu, et nad veedavad selle lihtsalt päikese käes peesitades,» kirjutavad uuringu autorid. Nende sõnul võib põhjus peituda Arktika külmades õhutemperatuurides, mistõttu püsib maapind ka suviti suhteliselt külm ja nii võivad isaoravad lihtsalt üritada soojas püsida.

Edaspidi püüavad teadlased uurida, kuidas oravate keha talveune jooksul käitub.