/nginx/o/2016/10/06/5927449t1h34cf.jpg)
Kanepi mõju kasutajate vaimsele tervisele on vastuoluline teema. Inglise ja Kanada teadlaste uuringud heidavad valgust uimasti tarvitamise varjukülgedele.
Uuringud näitavad kanepi tarvitamise seost psühhooside ja vaimsete häiretega (7)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mitmel pool maailmas populaarsust koguva uimasti mõjud leiavad aina enam uurimist ning kuigi varasemad uuringud on näidanud kanepi ja mitmete tema koostisosade positiivseid mõjusid näiteks valu ja spastilisuse ravil, näitavad teised jällegi varases nooruses ja suurtes kogustes kanepit tarvitama hakanud inimeste seas kõrgemat vaimse võimekuse häirete ja vaimuhaiguste tekkimise tõenäosust. Kuidas seosed töötavad, ei olnud veel aga keegi uurinud.
Ajakirjas Acta Psychiatrica Scandinavica avaldatud uuringu autorid on kanepi mõju uurinud ka oma varasemas kliinilises töös ja tõusnud oma tööga Kanada juhtivateks kanepi mõjude ekspertideks.
«Paljud meie programmist läbi käinud noored inimesed kasutavad kanepit suurtest kogustes ja usuvad varasematest uuringutest hoolimata, et hetkelist enesetunnet tõstev kanep parandab nende psüühilist tervist. Seetõttu me otsustasimegi uurida kanepi ja depressiooni mõju inimeste psühhiaatrilistele sümptomitele, ajutööle ja vaimsele võimekusele,» seletas värsket uuringut juhtinud doktor Elizabeth Osuch.
Kanepi mõjude kindlaks tegemiseks kogusid teadlased hulga noori inimesi, kes jagati nelja gruppi: depressioonis kanepisuitsetajad, ilma häireteta kanepisuitsetajad, kanepit mitte suitsetavad ja depressioonis inimesed ning terved mittesuitsetajad. Lisaks peeti silmas ka seda, kas kanepit hakati suitsetama enne 17. eluaastat.
Uuringu käigus viidi osalejate peal läbi psühhiaatrilisi ja kognitiivseid uuringuid, neil lasti teha IQ teste ja nende ajusid uuriti EEG skänneriga. Vastupidiselt oodatule ei ilmnenud ühtegi tulemust, mis oleks kinnitanud kanepi depressioonivastast mõju. Sagedasti kanepit tarvitavate ja mitte tarvitavate depressioonis inimeste psühhiaatriliste näitajate võrdluses ei tulnud samuti välja ühtegi märkimisväärset erinevust.
Küll aga ilmnesid nelja grupi võrdluses erinevused, kui uuriti ajutegevust motoorika ja tasu reaktsioonidega seotud piirkondades. Rohke kanepikasutamine ei parandanud siin depressioonist tingitud vajakajäämisi, vaid tegi need mõnes piirkonnas isegi hullemaks.
Varakult alustanud suitsetajate ajuskännid näitasid visuaalse ja ruumilise info töötlemise, mälu, sisekaemuse ja tasuga seotud ajupiirkondades väga ebatavalisi ajufunktsioone, samuti näitasid uuringu tulemused seost nooruses suures koguses kanepi suitsetamise ja madalama IQ vahel.
«Meie tulemused näitavad, et kanepi tarvitamine ei paranda vigu ajutegevuses ega ka depressiooni sümptomeid. Varases eas suitsetama hakkamine võib lisaks ajutegevusele mõjutada ka IQ’d,» võttis doktor Osuch uuringu tulemused kokku.
Psühhoosi kordumise risk
Teine, inglise King’s College Londoni teadlaste uuring jälgis hoopiski kanepi tarvitamise mõju inimestele, kes olid uuringule eelnenud kahe aasta jooksul kogenud psühhoosi ehk reaalsustaju häireid. Tulemused näitasid, et selle kahe aasta jooksul kanepit tarvitanutel oli psühhoosi kordumise tõenäosus 13 protsenti kõrgem kui uimastist hoidunud katsealustel.
«Siin tuleb mõistagi silmas pidada, et psühhoosi kogenud patsientidel on niigi kõrgendatud sümptomite taasesinemise tõenäosus,» seletas uuringu kaasautor Sagnik Bhattacharyya Live Science’ile ja lisas, et kanepi uuringu tulemused kirjeldavad kanepi suitsetamisest tulenevat psühhoosi naasmise tõenäosuse tõusu.
Uuringus jälgisid teadlased 220 psühhootiliste episoodide tõttu haiglaravi vajanud patsienti. Jälgimine sai alguse peagi pärast haiglasse vastu võtmist. Bhattacharyya ja kolleegid rääkisid nendega ja tegid kindlaks, kas nad olid enne psühhoosiga haiglasse pöördumist kanepit kasutanud. Järgneva kahe aasta jooksul peeti haigetega kontakti, mille jooksul küsiti ka pidevalt, kas nad on taas kanepit pruukinud. Tuli välja, et sellele küsimusele positiivselt vastanute seas oli ka psühoosiepisoodide taasesinemise tõenäosus märksa kõrgem.
Ka oma ajakirjas JAMA Psychiatry avaldatud artiklis tunnistavad teadlased, et inimeste enda suuliselt antud andmetel põhineva uuringu metoodika ei ole täiuslik. Siiski tasub kanepi suitsetamist pärast psühhootilise episoodi läbimist pigem vältida.