Uuring: inimese eluiga on jõudnud loodusliku ülempiirini

Maailma vanimaks elanud naine Jeanne Calment koos oma väikeste sugulastega. Foto: SCANPIX

122-aastaseks elanud prantslanna Jeanne Calment läks ajalukku kui kõigi aegade vanimaks elanud inimene. Uue uuringu kohaselt oli ta üks vähestest, kes vanuse looduslikku ülempiiri ületada on suutnud.

Teadlased on juba aastakümneid täheldanud, et pea kõikjal üle maailma kehtib tendents inimeste oodatava eluea pidev kasv. 1997. aastal 122-aastaselt surnud prantslanna Jeanne Calment oli tedaolevalt kõige vanemaks elanud inimene läbi aegade ning innustatuna tema näitest on mõnedki uurimisgrupid välja töötamas meetodeid eluea veelgi pikemaks venitamiseks.

Värskes Nature’is avaldatud uuring võib nendest arengutest suuri lootusi ammutavatele inimestele kainestavalt mõjuda. Nimelt jälgisid New Yorgis asuva Albert Einsteini nimelise Meditsiinikolledži teadlased ülemaailmseid demograafilisi näitajaid ja jõudsid järeldusele, et Calmenti rekordi ületamise tõenäosus on kaduvväike. Nende analüüs näitab, et piir jääb ligikaudu 115 eluaasta lähedale ning selle ületajad, nagu rekordi püstitanud prantslanna, on tõesti vaid väga harvad erandid.

Uuringu juht Jan Vijg ja kolleegid võtsid oma uurimise aluseks 38 riigi andmeid koondava Maailma Suremuse Andmebaasi. Nende loogika oli lihtne: kui vanuse ülempiiri ei ole, siis peaks kõige suurem keskmine kasv ellujäämuses esinema järjest vanemas vanuses. Andmed näitasid aga sootuks muud. Ellujäämuse paranemise iga kasvas 20. sajandi algusest peale järgemööda, kuid jäi 1980. aastatel 99 eluaasta juures seisma, kasvades vaid väga aeglaselt. 88 protsendis uuritud riikidest ei ole ellujäämuse andmed 1980ndatest aastatest saati paranenud.

Edasi vaadati kõige vanemaks elanud inimeste andmeid koondavat Rahvusvahelist Pikaealisuse Andmebaasi, et näha, kui vanaks inimesed siis jõuavad elada. Ka seal toimus kõige vanemate inimeste suremiseas pidev kasv, mis peatus aga 1990. aastatel 115 aasta juures. Võrdlus mitme erineva sarnase andmebaasiga vaid kinnitas tulemust – kusagil 115 aasta juures on inimese vanusepiir.

Arvestades viimastel aastatel toimunud arenguid toitumises ja üldmeditsiinis, oli tulemus ka uuringut juhtinud Vijgi jaoks ootamatu. Arvutused näitavad, et 115 aasta piiri ületamise tõenäosus on tänapäeval väike, vaid 1:10 000 aastas. «Oleksime oodanud rohkem Jeanne Calmenti laadseid inimesi, aga tundub, et neid siiski ei ole.»

Selline tõdemus on muidugi tõrvatilgaks meepotis neile, kes on ennustanud inimeste eluea kasvu sadade aastateni ja nii mõnigi on tulemusi kritiseerinud. Näiteks teatas Max Plancki Demograafiauuringute Instituudi teadur James Vaupel, et uuring on täis tendentslikke järeldusi. Mitu eluea pikendamise võimalusi uurivat teadlast on juhtinud aga tähelepanu võimalikele meditsiinilistele sekkumistele, mis võiksid seda piiri siiski edasi tõsta.

«Muidugi on olemas vanuse ülempiir, kui me ei sekku,» kommenteeris uuringut Brigtoni Ülikooli biogerontoloog Richard Faragher. Kindlasti on teatud edusammud võimalikud, kuid piiri olemasolu need tõenäoselt ümber ei lükka.

Näiteks vahendas The Guardian  vananemist uuriva hollandi teadlase Henne Holstege sõnu: «Näib, et [115 eluaasta juures] on tõepoolest suremuse piir, mida tänapäeva meditsiin ületada ei suuda. Kui inimene sureb 70-aastaselt südamehaigustesse, siis võib ülejäänud keha veel täie tervise juures olla ja nii võib ka selle konkreetse südamehaiguse ravi eluiga märkimisväärselt pikendada. Vanemate kui 100-aastaste puhul ei ole probleemid enam aga ainult südames, vaid kõigis kehasüsteemides, mis on vanusega hapraks jäänud. Kui surma ei too südamehaigus, siis toob selle miski muu.»

Uuringu autori Jan Vijgi sõnul on uuringu õppetunniks, et inimesed peaksid võtma teatavaks, et elueal on selge piir ning selle piiri sees tuleb elada võimalikult õnnelikku ja tervislikku elu. «Sellesse peaksime tegema ka oma investeeringud,» ütles Vijg.