/nginx/o/2016/09/28/5895403t1h038d.jpg)
Lõpule jõudev missioon on Euroopa ambitsioonikaim kosmoseprojekt. Väike uurimisalus on meile õpetanud Päikesesüsteemi ja meie enda päritolu kohta rohkem, kui me oodatagi oskasime.
Tellijale
Ajalooline Rosetta kosmosemissioon saadab oma viimase signaali
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Täna öösel annavad Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) Darmstadti kosmosejuhtimiskeskuse operaatorid Rosettale käsu võtta kasutusele oma viimased energiavarud ja langeda komeedi 67P/Tšurjumov-Gerassimenko orbiidilt selle jäisele pinnale. 20 kilomeetri kõrguselt kukkudes kogub uurimisalus vaikselt hoogu ja kui ta 15 tundi hiljem komeedi salapärases Deir el-Medina nimelises augus maandub, on ta saavutanud juba ligikaudu inimese kõndimise kiiruse. Ekspertide hinnangul ei ela habras tehnoloogia sellist kokkupõrget üle. Pärast 786 komeeti uurides veedetud päeva saadab Rosetta oma viimase signaali Maale homme kell 13.30 Eesti aja järgi, pärast mida lülitab ta end igaveseks välja.
Rosetta kahe aasta jooksul kogutud andmehulga analüüsimisele kulub teadlastel tõenäoliselt veel aastaid, kuid juba praegused teadmised on muljet avaldavad. Näiteks kinnitas Rosetta, et komeetide näol on tegemist iidse materjaliga, mis on moodustunud umbes samal ajal kui planeedidki, mitte aga hilisematel suuremate taevakehade kokkupõrgetel kosmosesse paisatud planeedijäänustega, nagu vahepeal oletati.