/nginx/o/2016/09/28/5892311t1h3558.jpg)
Kui paljude liikide puhul näitavad soojema kliima prognoosid arvukuse langemist, siis Eestiski elavatele kirpvähilistele võib see tähendada hoopiski suurt pidupäeva.
Kliimamuutus teeb kirpvähilised seksikamaks ja tõstab iivet
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tulemused saadi laborikatsetega, kus loomakesed pandi elama tingimustesse, mis peaksid prognooside kohaselt valitsema maailma meredes 100 aasta pärast. Adelaide’i Ülikooli teadlased kasutasid katseliigina taimtoidulist kirpvähilist ladinakeelse nimega Cymadusa pemptos, kelle parvedel lasti tavapärasest kõrgema temperatuuri ja CO2 tasemega akvaariumites mitmete põlvkondade jooksul aegamööda areneda. Ajakirjas Scientific Reports avaldatud uurimuse andmetel kasvas sellistes tingimustes arvukus kakskümmend korda.
Sarnaselt teiste kirpvähilistega on ka C. Pemptos’e puhul iseloomulik, et isastel on emastega võrreldes oluliselt suuremad küünised, mis mängivad olulist rolli soolises valikus – mida suuremad on küünised, seda atraktiivsem ka isane ja seda edukam on ta mõistagi ka konkureerivate isaste eemale peletamises.
«Enamasti ennustatakse, et kliimamuutustega kaasnevad väga tõsised populatsioonide kahanemised, kui mitte isegi väljasuremised. Selliseid arvukuse plahvatusi enamasti ei ennustata,» ütles uuringu üks autoritest Dr. Pablo Munguya Adelaide’i Ülikoolist.
«Mida lähemalt me asja uurisime, seda huvitavamaks asi muutus. Tuli välja, et isased muutusid võrreldes varasemate põlvkondadega ka üldiselt palju suuremaks, emased jäid aga samasse suurusse. Kui varem oli populatsiooni sees olnud suur küüniste suuruste mitmekesisus, siis kõrgendatud CO2 juures olid järsku kõigil isastel suured küünised,» ütles Munguya. Kuna küünised mängivad kirpvähiliste soolises valikus suurt rolli oletas ta, et ka arvukuse tõusu taga võis olla just see, et kõik isased olid nüüd järsku emastele atraktiivsemad.
Hetkel näib, et kirpvähiliste vohamisele ei saa takistuseks ka toidu vähesus. Nimelt näitab enamus prognoose, et kliima soojenedes kasvab ka vees elavate pisivetikate ehk fütoplanktoni arvukus.
«Praeguseks on teada, et paljudele liikidele tähendab kliimamuutus katastroofi, aga mõnede puhul see päris nii ei ole. Meie uuring on esimene näide sellest, kuidas mõned liigid võivad siit hoopis soodsaid tingimusi leida. Lisaks näeme, kuidas see paljunemissüsteemi muudab. Kui kõikidel isastel on sama suurusega küünised, siis ei ole see kaaslase valiku määramisel enam nii oluline omadus,» ütles Dr Munguia.