Kuigi suurem osa «Taevase palee» kosmoselaborist põleb atmosfääris ära, võib siiski oodata kuni 100 kiloste metallikamakate taevast alla sadamist. Kus ja millal see toimuda võib, ei oska keegi täpselt ennustada.
Hiinlaste kontrolli alt väljunud kosmosejaam kukub Maale
Kui Tiangong-1 (tõlkes «taevane palee») 2011. aastal orbiidile lasti, kuulutasid hiina ja maailma meediaväljaanded, et tegemist on võimsa sümboliga Hiina eelseisvast kosmoseajastust. 8,5 tonni kaaluva ja 10,4 meetri pikkuse mehitamata kosmosealuse üks eesmärk oligi anda tõuge Hiina kosmose superriigiks saamise teel.
Viimaste kuude jooksul on aga hakanud levima kahtlused, et hiinlased on kaotanud kontrolli oma kosmosevallutuse lipulaeva üle. Kui seni ei ole Hiina kosmoseagentuur sellistele väidetele tähelepanu pööranud, siis möödunud nädalal pidasid organisatsiooni esindajad Gobi kõrbes pressikonverentsi, kus teatasid, et satelliit on nüüd oma missiooni täitnud ja siseneb uuesti Maa atmosfääri 2017. aasta teises pooles.
«Meie arvutused ja analüüsid näitavad, et enamus kosmoselaborist põleb atmosfääris ära,» ütles Hiina mehitatud kosmoselendude büroo asedirektor Wu Ping.
Kuigi suurem osa kosmosejaamast põleks atmosfääris ära, jõuaks teatud osa materjalist, näiteks mootorid, McDowelli sõnul tõenäoselt ka Maale. See võib aga tähendada taevast alla sadavaid ligi 100 kiloseid metallikamakaid.
Harvardi Ülikooli astrofüüsiku ja kosmoseentusiasti Jonathan McDowelli sõnul vihjab hiinlaste teate sõnastus, et kosmoseagentuur on kaotanud oma satelliidi üle kontrolli ning et Maa atmosfääri sisenemine toimub sellisel juhul «loomulikul» teel. Maakeeli tähendab see, et täpset maandumise aega ega kohta ei ole võimalik ette ennustada. Kõige pikem võimalik etteteatamisaeg ei saa olla enam kui kuus-seitse tundi, vahendab The Guardian. Väikesed muudatused atmosfääri kõrgemates kihtides võivad omada piisavat mõju, et viia maandumispunkti ühelt kontinendilt teisele.
Hiina Kosmoseagentuuri teatel on kosmosejaam praegu veel ühes tükis ja hiinlased jätkuvad selle lähedalt jälgimist, andes vajadusel teada ka võimalikust asustatud piirkonda maandumisest. Kuigi asustatud piirkonnas ja inimohvritega maandumist peetakse praegu pigem ebatõenäoseks, ei ole see siiski kaugeltki välistatud. Halvimal juhul võib inimtekkelise kosmoseprahi taevast alla sadamine tekitada aga tõsiseid kahjusid, võimalik, et ka inimelude kaotust.