Hiigeluuring: ookeanide viirusterohkus võib aidata globaalse soojenemise vastu

Foto: EDGARD GARRIDO/REUTERS

Uusimate andmete järgi on ookeanides kolm korda rohkem viirusi kui varem arvati. Uus, pea täielik viiruste kataloog võimaldab arendada uusi meetodeid CO₂ atmosfäärist eemaldamiseks.

Üks teaduse jätkuvatest vajakajäämistest on maailmamere vähene uuritus. Ajal, mil me avastame uusi eksoplaneete, on paljud teadlased juhtinud tähelepanu, et üle 90% ookeanipõhjast on inimkonnale jätkuvalt must maa. Sama kehtis veel hiljuti aga ka ookeanide väikseimate asukate kohta.

Värskes ajakirjas Nature avaldatud artiklis tutvustavad USA Ohio Ülikooli teadlased aga esmakordselt ookeanide viiruste seni täpseimat kataloogi. Võrreldes varasemate hinnangute ja uuringutega on nende ülevaates koguni kolm korda enam viiruseliike, kes toetuvad oma elutegevuses peamiselt bakterite nakatamisele.

Viiruste arvu kolmekordistanud geneetilistele analüüsidele eelnes kolmeaastane põhjalik välitööde periood, millest võttis osa enam kui 200 eksperti. Laborianalüüsides mängisid pearolli geneetikud Simon Roux ja Matt Sullivan Ohio Ülikoolist.

Kui kellelegi võib tunduda, et ookeanide viirused ei ole teaduses kuigi oluline valdkond, teatavad autorid ise, et sellisel teadmisel ookeanidest kui maailma suurimast süsiniku atmosfäärist eemaldajast on väga suuri potentsiaalseid rakendusi võitluses globaalse soojenemisega.

«Teadlased üle maailma avastavad mikroobide mõju meie kehadele, mullastikule, õhule ja maailmamerele. Mida paremini me viirusi tunneme, seda enam hakkame mõistma ka nende rolli mikroobide ökosüsteemides,» ütles uuringu vanemautor Matt Sullivan ülikooli pressiteates.

Nimelt on teada, et maailmamere bakterid toodavad ligi poole inimeste hingatavast hapnikust, mistõttu on neid nakatavad ja tapvad viirused Maa atmosfääri elamiskõlbulikuna hoidmise vaatenurgast üliolulised.

«Meie uurimus ei anna mitte vaid uut arusaama maailma ookeanide viirustest, vaid näitab ka uusi viise, kuidas viirused kasvuhoonegaase ja maailma ookeanide energiavahetust mõjutavad,» ütles Sullivan.

Uurimusest selgub, et igal ajahetkel on viirusest mõjutatud koguni kolmandik ookeanide ainuraksetest organismidest. Selline nakkus mõjutab nende organismide käitumist ja ka nende mõju globaalsele süsinikuringele. Nakkused kahjustavad alati rakke, mistõttu ei ole need raku ellujäämise vaatevinklist muidugi kuigi soovitavad. Samas võivad nad ökosüsteemi toimimise mõttes väga kasulikud olla, kuna eemaldavad vohama hakanud bakterikolooniaid keskkonnast.

Kaugemas tulevikus näevadki teadlased siin võimalust viiruste geenmuundamise abil saavutada näiteks süsiniku atmosfäärist sidumise kiirendamist.