Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2016/09/19/5859495t1h27e4.jpg)
Musta Mandri kuulsate liikide heaolust hakkab Hiina majanduskasvu jõul saama üks suuremaid rahvusvahelise looduskaitse tulipunkte. Salaküttimine ei näita vaibumise märke.
Kui enamikule meist on kooliajast teada, et maailmas on kaks elevandiliiki – Aafrika ja India elevant –, siis see teadmine lükati ümber juba 2010. aastal, mil uuringud näitasid kahe Musta Mandri elevantide grupi vahel suurt geneetilist erinevust, mistõttu räägitakse tänapäeval Aafrika metsa- ja savannielevantidest.
Maailma suurimate maismaaimetajate salaküttimisest tulenev sant seis on looduskaitsjatele juba aastaid muret teinud, kuid Musta Mandri riikide ebastabiilsuse ja killustatuse tõttu oli kuni 2014. aastal töösse läinud suure elevantide loenduseni (Great Elephant Census – GEC) puudus otsestest andmetest, mille põhjal üleaafrikalist olukorda hinnata. Hinnangud kõikusid 400 000st peaaegu 630 000ni ning reaalse arvukuse üle vaieldi pidevalt.
Nii ambitsioonikaid projekte, nagu tänavu augusti lõpus avaldatud GEC, on kogu liigikaitse ajaloos korraldatud väga vähe, kui üldse. Uuringu 286 liikmest koosnev meeskond lendas 81 lennukiga 18 riigis läbi 294 517 kilomeetrit, pardal kõige paremad nüüdisaegsed seire- ja analüütikaseadmed. Kuna elevantide lennukist ülelugemise meetodid töötavad ainult avamaal, keskenduti selles uuringus vaid savannielevantidele. Loenduse tulemused on enam kui murettekitavad. Nimelt saadi täpseks elevantide arvuks 352 271 isendit. Nendes riikides, kus varasemad võrreldavad andmed olid olemas, oli elevantide arvukus aastatel 2007–2014 vähenenud koguni 30 protsenti. Tänapäeva keskmine kahanemise trend on aga isegi kiirem – 8 protsenti aastas. Aastal 1800 oli Aafrikas hinnanguliselt 26 miljonit isendit, 1980. aastal veel ligi 1,3 miljonit.
/nginx/o/2016/09/20/5860685t1ha119.jpg)
Ligikaudu samal ajal, kui avaldati GEC raport savannielevatide kohta, jõudis avalikkuse ette ka metsaelevantide uuring, mis näitas, kui vähe me nendest inimesega küllaltki lähestikku kasvanud ja arenenud loomadest ja nende demograafilistest eripäradest teame. Nimelt tuli kahe aastakümne pikkuste aegridade analüüsist välja, et metsaelevandid paljunevad aeglasemalt kui peaaegu ükski teine imetaja, saavutades suguküpsuse enam kui 20 eluaastaga. Savannielevantide puhul on sama näitaja 12 aastat. Lisaks paljunevad nad ka harva – vaid korra viie aasta jooksul. Kolmandik metsaelevantidest sureb salaküttimise tagajärjel, samal ajal hävivad metsade raadamise tõttu ka nende elupaigad.
Seetõttu toovadki Andrea Turkalo ja tema kolleegid ajakirjas Journal of Applied Ecology avaldatud artiklis välja, et metsaelevandid on «inimeste põhjustatud suremusele palju tundlikumad» kui nende savannides elavad sugulased. Ainuüksi viimase kümne aasta jooksul kadunud arvukuse taastumiseks kuluks hinnanguliselt sada aastat. Nii täpseid andmeid kui savannielevantide loendus metsaelevantide kohta küll ei ole, kuid teadusajakirjas PLOS One 2013. aastal avaldatud artikli kaudsetel meetoditel saadud hinnangu alusel langes nende arvukus aastatel 2002–2011 üle 60 protsendi, jäädes praegu juba alla 100 000 isendi piiri.
Nõudlus Aasiast
Elevantide olukorra puhul on märkimisväärne, et tegelikult suudeti 1990ndatel saavutada juba nende arvukuse tõus. Tollastele kaitseprogrammidele oli tõukeks 1989. aasta uuring, mis näitas Aafrika elevantide arvukuseks tollal šokeerivana mõjunud 600 000. Kogu maailma liigikaitsjad ühendasid jõud ja saavutasid edu. 2002. aastal alandas ohustatud liikide punast raamatut haldav Rahvusvaheline Looduskaitse Liit nende staatuse «ohustatust» «ohualtiks». Nüüd on hinnang taas tõsisemaks muudetud. 2015. aastal tapeti Aafrikas 20 000 elevanti.
Näib, et salaküttimise uus laine on märksa suurem. Esiteks on kaitstav populatsioon väiksem ja seetõttu ka tundlikum, teiselt poolt mahitab seda aina kasvav nõudlus elevandi võhkadest saadava vandli järele Hiinas (44% maailmaturust), Filipiinidel (39%), Tais (25) ja Ameerika Ühendriikides (17%).
Elevantide kaitseks loodud ühendus Save The Elephants on hinnanud Hiina vandliturgu. Kui 2002. aastal müüdi Pekingi ja Šanghai turgudel kokku 5241 elevandiluutoodet, siis praeguseks on arv tõusnud 8444ni. Hulgimüügikaupluste arv on samal ajal kasvanud 31lt 145ni. Kasvava elatustasemega Hiinas on elevandiluu väärtus tõusmas, kuna traditsiooniliselt hea õnne talismaniks peetavast kaubast on tänapäeval saanud peale varasemate kasutusviiside ka prestiiži näitaja, koos majandusega kasvavad aga ka ostujõud ja nõudlus. Mingil määral kasutatakse seda ka traditsioonilises meditsiinis, muu hulgas näiteks langetõve ja luuhõrenemise raviks. Tõenduspõhised uuringud selliseid ravimeetodeid mõistagi ei toeta.
Mammutid kaitse alla
Elevandiluust tõotab tulla üks tulisematest vaidlusteemadest sel nädalal Lõuna-Aafrika Vabariigis algaval ohustatud liikidega kaubitsemist reguleeriva konventsiooni CITES konverentsil, kus mõned Aafrika riigid – Zimbabwe, Namiibia ja LAV – kavatsevad taotleda vandliga kaubitsemise legaliseerimist, kuna nende hinnangul on mõned olemasolevad populatsioonid selleks piisavalt elujõulised. Mitmes riigis hakkab elevantide ümber käiv võidurelvastumine võtma väikese kodusõja mõõtu. Kuritegelike organisatsioonide varustatud salaküttide kasutuses on sõjaväeline tippvarustus ja elevantide kaitsjadki ei saa vähemaga vastata.
Samal ajal on juba teada, et Iisrael kavatseb elevantide kaitsmiseks keelustada hoopis mammutitest pärineva vandli müügi. Nimelt on salakaubitsejate seas levinud elevandiluu mammutivõhkade sekka peitmise praktika. Kahe suguluses oleva liigi võhku on raske eristada. Ettepaneku vastu on tõenäoliselt Venemaa, kelle põhjaalade igikeltsast kaevatakse igal aastal välja ligi 70 tonni mammutijäänuseid. Teatud piirkondades võrreldakse «mammutikaevandamist» isegi omamoodi kullapalavikuga. Igal juhul näitavad peaaegu kõik tänapäevased uuringud, et ilma kiire sekkumiseta võib maailma suurimat maismaaimetajat oodata mammuti kurb saatus.
Suur elevantide loendus
- 294 517 läbi lennatud kilomeetrit
- 218 238 ruutkilomeetrit uuritud ala
- 9700 tundi (406 päeva) lennutunde
- 286 meeskonnaliiget
- 81 lennukit
- 18 riiki
- Allikas: Suur elevantide loendus (Great Elephant Survey)