/nginx/o/2016/09/16/5842097t1h52f8.jpg)
10. septembril oli Arktika jää kogumaht 4,14 miljonit ruutkilomeetrit. Veel vähem oli seda 2012. aastal, mil jäämassi jagus 3,39 miljoni ruutkilomeetrit.
Arktika jää maht jõudis kõigi aegade teise miinimumini
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nii näitas sel nädalal avaldatud USA Riikliku Lume Ja Jää Andmete Keskuse (NSIDC) raport, mis põhines satelliitandmete analüüsil.
/nginx/o/2016/09/16/5842091t1h4c63.jpg)
Osaliselt peitub jää mahu muutumise põhjus ka aastaajas, sest kui sügiseti ja talviti Arktika jäämass suureneb, muutub see suviti ja kevadeti väiksemaks. Samal ajal on aga jäämassi suurus hea kliimaindikaator. «See näitab, et järgnevatel aastatel näeme tüüpilisemates kliimatingimustes veel suuremaid kaotuseid,» ütles NSIDC juhtiv teadlane Ted Scambos.
Ehkki 2016. aasta läheb tõenäoliselt ajalukku rekordkuuma aastana – juhul, kui arvestame globaalseid temperatuure – , tuli selline jää kahanemine teadlastele üllatusena, sest juuni ja juuli pilvised taevad võinuks jää sulamise kiirust vähendada.
/nginx/o/2016/09/16/5842095t1h1d8b.png)
Jää kadumisel on lumepalliefekt ka seda ümbritsevale elukeskkonnale. Ühena kaotavad jääkarud, kes elutsevad 19 Arktika piirkonnas – jää sulab aga kõikjalt. See on suur probleem, sest jääkarud vajavad jääd jahipidamiseks, puhkamiseks ja paaritumiseks. Kui jää samal moel kaob, võib sajandi keskpaigaks jääkarude arv väheneda kolmandiku võrra, praegu on neid umbes 25 000.