Kuidas paavst kanad paksuks muutis

Kanu hakati Euroopas rohkem sööma umbes 1000 aastat tagasi, kui katoliku kirik paastumise kohustuslikuks muutis. Foto: Shara Henderson/picture alliance / moodboard

Katoliku kiriku otsus paast kohustuslikuks muuta pani inimesi kasvatama paksemaid ja rohkem munevaid kanu. 

Tänapäeval leiab kana mis tahes restorani menüüst, rääkimata kanaliha võidukäigust kiirtoidus. Tegelikult tuli kana eurooplaste toidulauale alles tuhat aastat tagasi, kui katoliku kirik neljajalgsete loomade söömise paastuajal ära keelas, vahendab ajakiri Science. Sel nädalal esitletud teadustulemused näitavad aga, et paavsti otsus võis muuta ka kanade geneetikat, pannes neid aasta läbi munema ning muutes nad ümaramaks.

Väljakaevamisi tehes avastasid zooarheoloogid, et umbes 1000 aastat tagasi hakkas leidude põhjal kanakontide hulk  suurenema. Kui varasemast ajas pärit kanakonte leidus umbes viis kuni kuus protsenti, siis kusagil 1000. aasta lähedal muutus see 12 – 14 protsendiks. Samal perioodil hakati rohkem tarbima ka mune ja kalu.

Kõik need muutused leidsid aset pärast usureforme, mis paastu kohustuslikuks muutsid. Et paastupäevi kogunes aasta peale ligi 130, tähendas see kristlikele rahvastele suurt muutust. Kuigi neljajalgsete loomade liha paastu ajal süüa ei tohtinud, ei kehtinud see keeld kahejalgsetele loomadele ning nii nägid näljased eurooplased väljapääsu kanades.

Nõudlus kanade järele suurenes üha enam ning nii hakati neid linde ka rohkem kasvatama, sealjuures eelistati linde, kes munesid aasta läbi ja olid seekaudu ka suuremad. Teadlased usuvad, et need kanad kandsid erilist geenivarianti, mis pani neid rohkem munema ja muutis nad suuremaks. Ajapikku hakkasidki sedasorti kanad domineerima.

Geneetikute sõnul näitab see uuring, kui olulist rolli inimesed tegelikult teiste loomade evolutsioonis mängivad. Edasi plaanivad nad uurida muu maailma kanu, kus paavsti paastunõuded nii suurt rolli ei mänginud.