/nginx/o/2015/10/21/4616843t1h7491.jpg)
Tegu on Pluutolt Charonile jõudva metaaniga.
Pluuto maalib oma suurima kuu punaseks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pluuto suurima kuu Charoni punast laiku märkasid astronoomid esimest korda 2015. aasta juunis. Juba siis oli selge, et midagi sellist pole Päikesesüsteemis varem nähtud ning teadlased ei suuda ära oodata, et punase laigu saladus laheneks.
Eile avaldasid aga kaks USA teadlast koos kolleegidega teadusajakirjas Nature artikli, mis viib meid mõistatuse lahendamisele lähemale. Tõenäoliselt on Charoni punase ala taga Pluuto ise.
Nimelt paiskub Pluuto atmosfäärist kosmosesse metaani ning osa sellest tõmbab Charon enda poole. Kuna Charoni pind on hästi külm, jääb metaan sinna pinnale pidama. Seejärel muudab Päikese ultraviolettkiirgus metaani raskemateks süsivesinikeks ja viimaks punakateks orgaanilisteks ühenditeks, mida nimetatakse toliinideks.
«Kes oleks võinud arvata, et Pluuto on graffitikunstnik, kes oma kaaslasele New Mexico osariigi suuruse spreivärvi pleki tekitab?» küsis üks artikli autoirtest, Arizonas asuva Lowelli Observatooriumi teadlane Will Grundy. Grundy uurimisrühm jõudis avastuseni Pluutot uuriva NASA New Horizonsi kosmoseaparaadi tehtud pilte analüüsides.