Neli inimest kümnest jätab vererõhuravi pooleli

Vererõhu mõõtmine. Foto: Margus Ansu / Postimees

Neli inimest kümnest otsustab neile kõrgenenud vererõhu ohjamiseks määratud ravi katkestada, näitab Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis läbiviidud rakendusuuring. Peamine põhjus on unustamine. 

Kõrgenenud vererõhk on üks sagedasemaid südameveresoonkonna haiguste ennustajaid. Siiski jätavad aga pea pooled patsiendid kõrge vererõhu ohjamiseks määratud ravi pooleli. Veel enam, osa patsiente ei adu, millal on üldse tegu kõrge vererõhuga.

Uurimaks, miks see nii on ja kuivõrd üldse inimesed kõrge vererõhu mõjudest teavad, küsitles Tartu Tervishoiu Kõrgkool koos Eesti Haigekassaga 857 kõrge vererõhuga inimest. Kokku oli sellise diagnoosiga täiskasvanud inimesi 2012.aastal Eestis 9500.

Mis on kõrge vererõhk?

Inimese vererõhku peetakse optimaalseks, kui näit jääb vahemikku ≤120/≤80mmHg, piiripealseks loetakse veel vererõhku vahemikus 130-139/85-89mmHg.

Selgus, et kõikidest patsientidest katkestas vererõhuravimite võtmise ligi 40,4 protsenti.

Kõige rohkem jätsid inimesed ravimid võtmata inimliku eksituse tõttu, sest ligi kolmandik vastajatest märkis põhjuseks lihtsalt unustamise. Teisalt pole harvad ka need korrad, kus inimesed jätavad ravimid võtmata reaalselt esinenud kõrvaltoimete tõttu või siis lihtsalt hirmust ravimi infolehel väljatoodud võimalike kõrvaltoimete ees.

Viimaks jätab osa patsiente ravimid võtmata ka seetõttu, et ravimite väljaostmiseks pole raha või siis unustatakse retsepti pikendada. Teisalt jagub neidki, kes pärast ravimite mõjuma hakkamist hea enesetunde tõttu ravi pooleli jätavad. Välismaal tehtud uuringud näitavad, et ravi katkestamise põhjused on sarnased ka teistes riikides.

Ravimitest kergekäeliselt loobumine on probleem, sest see põhjustab halba enesetunnet, töövõime langust ja ka tervist laastavaid tüsistusi. Kuigi võiks eeldada, et noored tööeas inimesed saavad ravimite regulaarse tarvitamise vajadusest aru, näitavad uuringutulemused, et just nemad katkestavad sageli ravimite võtmise, sest teatud aja möödudes haigussümptomid taanduvad ja enesetunne muutub paremaks. Nad ei teadvusta, et hea enesetunne ja normis vererõhuväärtused on saavutatud tänu korrektsele järjepidevale raviskeemi järgimisele.

Abiks mitmed näpunäited

Ravi katkestamise vähenemiseks tuleb patsientidele jagada soovitusi ja näpunäiteid. Kõige lihtsam on jagu saada unustamisest, sest selle vastu aitavad erinevad meeldetuletused. Ravimi võtmist võib meelde tuletada nii mobiil kui ka nähtavale kohale asetatud meeldetuletussilt. Kui inimesel on probleeme lühimäluga, võib kasutada tablettide jaotamise karpi, kuhu saab valmis panna nii üheks päevaks kui ka nädalaks vajalikud ravimid. See on kindel abinõu, mis töötab hästi.

Kui on tekkinud kõhklused ja kahtlused infolehel loetletud kõrvaltoimete osas, tasuks sellest rääkida oma perearsti ja pereõega või küsida nõu apteegist.

Kindlasti ei tohiks ravimite lõpetamine tulla emotsionaalsetest otsustest või siis ravimeid võtta ebaregulaarselt. Tasub meeles pidada, et kõrgvererõhktõbi ravi on enamasti eluaegne ning vaid koos regulaarse ravimite võtmise ja tervislikke eluviisidega saab seda ohjes hoida.

Tartu Tervishoiu Kõrgkooli rakendusuuringute tulemustega saab tutvuda 24. novembril konverentsil „Terves kehas terve teadmine“: www.nooruse.ee/konverents