/nginx/o/2014/07/07/3181683t1h8fb9.jpg)
Õllepärmi kodustamist uurinud teadlased märgivad nüüd, et meelepärase tulemini võib jõuda isegi juhul, kui inimestel muudetava organismi olemasolust aimugi pole.
Inimene taltsutas õllepärmi 400 aasta eest
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nii vahendas ERRi teadusportaal Novaator ajakirjas Current Biology ilmunud Belgia teadlaste uuringut.
«On mõneti hämmastav mõelda, et õllepruulijad suutsid mõjutada pärmseente arengut sedavõrd palju, teadmata samal ajal, kes või mis üleüldse õlle käima paneb. Nad tegutsesid sisuliselt pimedalt,» ütles Brigida Gallone, nüüdisajal laialdaselt kasutust leidvate pärmitüvede põlvnemist kaardistava analüüsi üks juhtivautoritest ERR Novaatorile antud intervjuus.
Bioloog leidiski kaaslastega 157 õlle, veini, sake, kangema alkoholi, leiva ja bioetanooli valmistamiseks kasutatava ning paaris laboris kasvava pärmitüve pärilikkusaine järjestamisel, et õllepärmide kodustamisega tehti tõsiselt algust 16. sajandi lõpus või järgmise alguses. Mikroobide või «väga tillukeste loomakeste» avastamiseni oli jäänud selleks ajaks pea sada ja pärmseente üksikasjaliku kirjeldamiseni 300 aastat.
Loe põhjalikumalt Novaatori pikemast loost.