Hiina näide hoiatab: üksluiste metsade istutamine võib loodust hoopiski kahjustada

Foto: SCANPIX

Niisama puude istutamine liigirikkust ei taasta. Sirgetest vaid ühest liigist koosnevatest istikuridadest kasvavad liigiliselt üksluised ja vaesed metsad.

Hiina looduskeskkond sai tugeva löögi osaliseks seltsimees Mao ajal, mil suurel hulgal looduslikke kooslusi muudeti põllumaaks. Tänapäeval on selle tagajärjel mitmeski piirkonnas esinenud erosioonist põhjustatud üleujutusi ja maalihked toonud kaasa nii majanduslikku kahju kui ka inimohvreid.

Pärast seda, kui keskvalitsus 1990ndatel jõuliselt keskkonnakaitse ja taastamise programme toetama hakkas, on paljud välisriikide analüütikud toonud välja Hiina süsteemi efektiivsuse. Kui Peking midagi käsib, siis nii ka juhtub.

Metsade taastamist taotlev Grain-for-Green programm on sellest abinõude portsust üks ambitsioonikamaid. Alates selle algusest on kogu riigis istutatud seniste uusmaast tekkinud põllumaade ja põõsastike asemele kokku 280 000 ruutkilomeetrit metsa, ehk vaid veidi vähem kui kogu Itaalia pindala.

Värskes ajakirjas Nature Communications avaldatud artikkel heidab maailma suurima riigi senistele ponnistustele aga kahtlusevarju. Nimelt hindasid Hiina Teaduste Akadeemia, Sichuani Ülikooli ja UK’s asuva East Anglia Ülikooli teadlased istutamisprogrammi senist edukust ja jõudsid nukravõitu järelduseni – erinevalt ametlikult lubatust ei toonud puude istutamine vaestesse maapiirkondadesse erilist jõukuse kasvu. Veelgi enam, loodetud liigirikkuse asemel haigutas istutatud monokultuur-metsades isegi põldudega võrreldes väiksem elurikkus.

Meeletud andmehulgad

«Endiste metsamassiivide taastamise programme tehakse mitmel pool maailmas ja Hiina on esimene, kes selle tõesti nii suurel tasemel ette võtaks,» ütles Princetoni ülikooli ökoloog David Wilcove. «Nüüd on oluline küsida, kuidas saaks metsade taastamine ühiskonnale maksimaalselt kasu tuua – taastada muldasid, takistada erosiooni, kasvatada vajalikku puitu ja olla teistele liikidele elupaigaks.»

Et seni ei olnud programmi raames tehtud tööst korralikku ülevaadet, alustasid teadlased põhjalikust olemasoleva kirjanduse läbitöötamisest, millest tuli välja, et suurem osa uutest istutatud metsadest koosneb vaid ühest puuliigist, olgu selleks siis eukalüpt, bambus või piirkonnas levinud Jaapani seeder. Üllataval kombel leiti 258 avaldatud raporti kohta kõigest kolm kohalike liikidega taastatud metsa.

Järgmise sammuna uurisid teadlased juba konkreetseid metsapiirkondi, otsides vastust küsimusele, mida tähendavad sellised «puupõllud» seal elavatele lindudele ja putukatele. «Linnud on väga tundlikud puuliikide ja metsa vanuse suhtes ja putukad nektari allikana toimiva alusrinde liikide suhtes. Nende mitmekesisuse põhjal võib hinnata kogu metsa tervist,» põhjendas sellist näiteloomade valikut uuringu esimene autor Fangyuan Hua Princetonist.

Seireandmed näitasid selgelt, et monokultuure täis istutatud metsad olid lindude jaoks oluliselt halvemad kui segametsad ja isegi mõned eelnevad maakasutuse vormid. Sellistes paikades oli linde vähem nii üldise arvukuse kui ka liigilise mitmekesisuse poolest. Segametsad olid aga koduks oluliselt suuremale kogusele liikidele, sarnanedes mastaabilt isegi põllumajandusmaaga.

Putukatele mõjusid negatiivselt nii monokultuurid kui ka istutatud segametsad.

Majanduslikud mõjud

Üks põhjuseid, miks hiinlased vaid ühest liigist koosnevaid metsi nii agaralt istutanud on, seisneb istutajate ehk lihtsate maainimeste mugavuses. Üks programmi korraldamise põhilisi majanduslikke argumente oli nimelt istutamise eest saadav rahaline kasu kohalikele kogukondadele, kuid puudus sisuline kontroll selle üle, mida istutatakse.

Oma uuringu viimases etapis kontrollisidki teadlased, kas monokultuuride istutamine oli inimestele ka majanduslikult mõttekam. Tuli välja, et ühe liigi või mitmekesisemate koosluste istutamisest saadava sissetuleku vahel olulist vahet ei olnudki.

«Kui Hiina valitsus on valmis programmi laiendama, siis oleks [mitmekesiste] metsade taastamine bioloogilise mitmekesisuse osas kahtlemata parim lahendus,» ütles Fangyuan Hua. «Ka meie praeguse uuringu taustal võib selgelt öelda, et metsade taastamine samaaegselt mitmekesisuse tõstmisega on võimalik.»

«Fangyuan ja tema meeskond on teinud ära meeletu suure töö,» kommenteeris uurimust David Wilcove. «Saadud andmed on üliolulised. Metsade taastamine on küll väga positiivne, aga samade kuludega võiksime saavutada niivõrd palju enam ühiskondlikke hüvesid. Peab vaid juhinduma õigetest majanduslikest ja bioloogilistest andmetest.»