Pandade päästmisele pühendatud hiiglaslikud ressursid näitavad agressiivse liigikaitse efektiivsust. Samas ei ole maailma oht maailma liigikaitse vapiloomale veel kaugeltki kadunud.
Edu liigikaitses: hiidpandad eemaldati ohustatud liikide nimekirjast
Hiljutises raportis teatas kogu maailma ohustatud liikide populatsioonide olukordi jälgiv Rahvusvaheline Looduskaitse Liit (IUCN) hiidpanda ümberklassifitseerimisest. Varem «ohustatuks» märgitud liik on nüüdsest ametlikult ohualdis (inglise keeles «vulnerable»).
IUCNi raportis seisab, et kümne aastaga (2004-2014) tõusis looduses elavate pandade arvukus 1596-lt 1864-le. Arvukuse tõusmise taga on hiina võimude aktiivne sekkumine, mis kätkeb endas nii salaküttimise otsustavat piiramist kui ka looduskaitsealade ja metsamassiivide laiendamist. Edusammudest hoolimata juhib IUCN tähelepanu kliimamuutustest põhjustatud kasvavale ohule. Nimelt näitavad prognoosid, et järgmise 80 aasta jooksul hävib tõenäosuelt ligi 35 protsenti pandade peamisest elupaigast bambusevõsadest.
Jahipidamise ja elupaikade hävimise tõttu saavutas üheks tugevamaks maailma looduskaitse sümboliks saanud hiidpanda oma arvukuse absoluutse madalpunkti 1980ndatel, mil looduses elas alla 1000 isendi. 1961. aastast Maailma Looduse Fondi (WWF) vapiloomaks olnud liigi kaitsmises saabus murdepunkt alles siis, kui Pekingi keskvalitsus aktsioonidega liitus. 1980. aastal loodi Sichuani provintsis pandade kaitseks Wolongi Rahvuspark, riik hakkas tõsiselt tegelema pandanahkade kaubanduse piiramisega ja praeguseks on kaitstavate metsaalade pind kasvanud 1400 ruutkilomeetrini.
Samas on mitmed looduskaitseühendused selliseid mastaapseid programme kritiseerinud, väites et sama raha ja ressursiga oleks saanud päästa palju suurema hulga veelgi ohustatumaid liike.
Pandade olukorra paranemist tähistavas pressiteates kuulutas Maailma Looduse Fond, et tegemist on hea näitega «teaduse, poliitilise tahte ja kohalike kogukondade koostöös» tehtud agressiivsete looduskaitse investeeringute tulemuslikkusest.