/nginx/o/2016/09/05/5797639t1hce7f.jpg)
Kui elevant sammub mööda vesist ja tüma maad, siis jätab ta endast järele suured ümarad jalajäljelombid. Nüüd on teadlased uurinud, milline elurikas ökosüsteem võib välja kujuneda elevandi jäljelompi.
Kui elevant sammub mööda vesist ja tüma maad, siis jätab ta endast järele suured ümarad jalajäljelombid. Nüüd on teadlased uurinud, milline elurikas ökosüsteem võib välja kujuneda elevandi jäljelompi.
Wolfram Remmers Saksamaalt Koblenzi ülikoolist ja ta kolleegid uurisid Ugandas Kibale rahvuspargis lähemalt kolmekümmend seesugust sammuvate elevantide loodud lompi, milles igaühes oli kuni 200 liitrit vett ning kümnete kaupa selgrootuliike, sealhulgas põrnikaid, ämblikke ja usse, aga ka konnakulleseid. Väiksemaid loomakesi võis seal elada rohkemgi, sest teadlased püüdsid välja ainult kahest millimeetrist suuremaid elukaid.
Remmers ja kaasautorid kirjutavad nüüd ajakirjas African Journal of Ecology, et elevandijäljelompidel tundub olevat tähtis roll nende pisikeste elusolendite levikus, sest lombid võivad moodustada ulatuslikke võrgustikke.
Loe lähemalt ERR Novaatorist.