Kääbusplaneet Ceresel avastatud hiiglaslik jäävulkaan purskab vett ja ammooniumi

Avastatud Ahuna Monsi vulkaaniline päritolu tekitab teadlaste seas vaidlusi. Foto: Sipa USA/NASA/Sipa USA

Marsitagusel kääbusplaneedil avastatud vulkaan pidi seniste seletuste järgi olema jääst ja kivist koosnev passiivne kera. Vulkaani avastamine avab teadlaste ees tee uutele avastustele.

Hiljuti saatis NASA Dawn’i kosmosemissioon Maale tagasi sarja pilte Marsi ja Jupiteri vahelises asteroididevöös tiirlevast pisikesest planeedist, paljudele tundmatust Ceresest. Kõigile ootamatult jäi pildile ka planeedi muidu võrdlemisi vähe liigendatud pinnalt ka 4 kilomeetri kõrgune vulkaani laadne reljeef. Mons. Tinglikult on see ligi pool Mount Everesti kõrgusest, kuid arvestades, et planeet ise on Maast ligi 13,5 korda väiksem, on tegemist tõelise hiiglasega. NASA teadlased andsid mäele nimeks Ahuna Mons.

«Hiiglasliku mäe avastamine oli tõeline üllatus,» ütles Nature’s avaldatud artikli esimene autor, NASA astronoom Ottaviano Ruesch. «Me ootasime piltidelt vaid jäätunud lamedaid väljasid.»

Avastus lükkab ümber senise arusaama, nagu koosneks Ceres vaid kivist ja jääst. Uue avastuse valguses tuleb tõdeda, et geoloogiliselt aktiivse kääbusplaneedi pinda kujundavad peale impaktkraatreid põhjustavate meteooride ka muud, omad mõjud. Vulkaan näib olevat vaid mõnisada miljonit aastat vana, mis teeb ta Cerese 4,5 miljardi aastaga võrreldes noorukeseks.

Kuna Cerese pinnatemperatuur on ligikaudu -113 kraadi Celsiuse järgi olid teadlased seni eeldanud, et tegemist peab olema geoloogiliselt passiivse kehaga. Kuna sellistel taevakehadel sulakivist magma ei ole, pritsivad nii-nimetatud krüovulkaanid taevasse hoopiski veest ja erinevatest teistest vedelikest koosnevat nii-nimetatud krüomagma. Nimelt oletavad teadlased, et kääbusplaneedi sisemuse suhtelises soojuses lahustuvad erinevad kloriidid ja muud soolad ning ka ammoonium vedelas vees, mille toimel lahuse jäätumistemperatuur pidevalt langeb, tekitades nii viskoosse ja kangelt soolase «magmalaadse toote», mis pingete tõustes pinnale purskub.

Kuid mitte kõik teadlased ei jaga vulkaani avastanud astronoomide avastusrõõmu. Nimelt seisab vulkaan suure süvendi kõrval. NASA planeediteadlase Jeffrey Moore’i sõnul viitab see pigem kunagisele meteoriidile, mis planeedile maandudes kuhjas      kraatri kõrvale sealt välja löödud materjali.

«See mägi on jätkuvalt kõige mõistatuslikum asi Ceresel,» ütles Moore.

Kunstniku astronoomiliste andmete põhjal kujundatud nägemus Ceresest. NASA Foto: L.CALCADA/AFP