/nginx/o/2016/09/02/5790419t1h4fda.jpg)
Teadlased ei kutsu vanemaid üles antibiootikume vältima, vaid panevad arstide südametunnistusele, et kergekäelisel retseptide kirjutamisel võib olla soovimatuid tagajärgi.
Uuring seostab antibiootikume allergiate levikuga
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ameerikas läbi viidud statistiline uuring kinnitab veel kord teadmist, et meie sisikonnas elavad mikroobid aitavad vältida ebameeldivaid keskkonnast põhjustatud vaegusi. Sellise tulemuseni jõuti, uurides Lõuna-Carolina osariigi tervishoiuprogrammi andmeid aastatest 2007-2009. Kokku leiti populatsioonist 1504 last, kelles kujunes aastate jooksul välja allergia. 6000 lapsel seda ei juhtunud ja nemad moodustasid uuringu jaoks kontrollgrupi.
Et tulemus ei saaks moonutatud, kohandasid teadlased andmeid sünnieripärade, rinnaga toitmise, astma, ekseemi, ema vanuse ja elupaiga järgi. Isegi kui võimalikud segavad faktorid olid eemaldatud, näitas statistika siiski, et esimese eluaasta jooksul antibiootikume tarbinud lastes oli allergiate välja arenemise tõenäosus 1,21 korda kõrgem kui kontrollgrupis.
Veelgi enam, mida rohkem antibiootikumikuure lapsed läbi teinud olid, seda kõrgem oli ka allergiate tekkimine. Kolm kuuri läbinud lapsel oli see näiteks juba 1,31 , neli kuuri läbinul 1,43 ja viis või enam kuuri saanud lapsel koguni 1,64 korda kõrgem kui ilma baktereid tapvate ravimiteta elanud eakaaslastel. Eriti tugeva allergiaid põhjustava mõjuga olid laia antibakteriaalse spektriga antibiootikumid tsefalosporiin ja sulfoamiid.
Sellised sobivad viimastel aastatel ilmunud teadusuudistega sellest, kuidas soolebakterid aitavad kehal toidus sisalduvate võõraste valkudega ilma immuunreaktsiooni rakendumata hakkama saada. Seetõttu on ka loogiline, et baktereid tapvate antibiootikumide manustamisega sageneb allergiate esinemine.
Artikli esimese autori dr Bryan Love’i sõnul teeb teda murelikuks antibiootikumide sage väärkasutamine. Nimelt kirjutatakse antibiootikume küllaltki tihti kogemata välja ka viirushaiguste raviks. Viirustele baktereid tapvad antibiootikumid aga ei mõju. Samas tunnistab dr Love, et üleliia lihtne bakterite ja viiruste eristamine ei ole.
«Meil on vaja paremaid diagnostikatööriistu. Nende abil saaksime kindlaks teha, millised lapsed antibiootikume ka tõeliselt vajavad. Ületarvitamisel võib olla palju ohtlikke tagajärgi toiduallergiatest kuni võimaliku resistentsuse tekkeni,» ütles dr Love.