Video: Egiptuse muumia nägu taastati 3D printimisega

Muumiast koljukuju järgi tehtud näokuju. Foto: Paul Burston, University of Melbourne

Kogemata avastatud muumia näoluustiku põhjal taasloodi tema pea ja nägu. Teadlased arvavad, et Meritamun'iks nimetatud muumia pärineb Egiptusest ja võis surra aneemiasse.

Mumifitseerunud keha avastati Austraalia Melbourne’i Ülikooli kogudest pooljuhuslikult muuseumivarade inventari käigus. Kuna keegi ei osanud öelda, kust avastatud keha pärineda võis, otsustas kuraator viia läbi arvutitomograafilise uuringu.

Koostöös Victoria Ülikooliga tehtud uuring oli tähelepanuväärne, kuna esmakordselt suudeti muumia kolju kohta saada detailseid andmeid ilma tema pead ümbritsevaid sidemeid lõhkumata.

«See on lausa uskumatu, kui palju suutsime teada saada ilma muumiat ennast kahjustamata. Tuleb välja, et kolju on tegelikult üsna hästi säilinud ja näeb hea välja,» ütles ülikooli anatoomia ja neuroteaduste osakonna antropoloog Varsha Pilbrow. «Seetõttu hakkasime muidugi mõtlema, et mida edasi teha.»

Mitmete ekspertide koostöös skänniti kogu kolju sisse ning 3D mudeli põhjal loodi seejärel koljust koopia. Samal ajal uurisid nii täpselt kui võimalik teadlased kolju lõua suurust ja nurka, silmaaukude kuju ja muid välimust mõjutavaid füüsilisi omadusi.

Kolju kuju andis aimu, et uuritav pidi olema olnud naissoost, surres tõenäoselt mitte vanem kui 25 aastat vana ja piisavalt kõrges sotsiaalses staatuses, et teda mumifitseerida. Egiptuse päritolule ja ligi 2000 aasta vanusele vihjasid keha katvad linast sidemed ja palsameerimisviis. Nende teadmiste põhjal ristiti muumia Meritamun’iks.

Kolju viitab verevaesusele

Kolju uurimine näitas, et Meritamun ei elanud sugugi üleliia tervislikku elu. Tema hambad kasvasid ebakorrapäraselt ja kolju oli väga õhuke ning poorne. «See viitab võimalusele, et ta võis kannatada verevaesuse käes,» ütles Pilbrow Live Science’ile. Nimelt arvavad teadlased, et hemoglobiini ja hapniku vaeguse käes võis tütarlapse luuüdi meeleheitlikes leukotsüütide tootmise katsetes paisuda ja õhendada sellega ka koljut.

«Aneemia ja hambahaigused olid muistsetes Egiptuses võrdlemisi levinud,» ütles Pilbrow. Täpsemate teadmiste saamiseks on plaanis raadiosüsinik-isotoopide uuringud.

Kuidas Meritamun Austraaliasse jõudis, ei ole seniajani täpselt teada. Oletatakse, et ta kuulus enne Melbourne’i ülikooli tööle tulemist Egiptuses arheoloogilistel väljakaevamistel töötanud anatoomiaprofessor Frederic Wood Jonesi kogusse.

Vaata videost, kuidas Meritamuni nägu 3D printeriga taasloodi:

Loe tema avastamisest ja «taastamisest» ka Melbourne'i Ülikooli põhjalikust artiklist.