/nginx/o/2016/08/30/5775937t1haf1f.jpg)
Ajuskänneri all oma treeneri juttu kuulanud koerad kasutasid sõnade ja intonatsiooni eristamiseks samu ajupiirkondi kui inimesed. Tulemused vihjavad võimalikkusele, et sarnane inimkõne mõistmine eksisteerib ka teistes loomades.
Uuring: koerad saavad aru, kui neid tüssata üritad
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Me oleme vist kõik vahel leidnud inimese parima sõbraga rääkides mõttelt, et kas ta nüüd tõesti saab minust aru ja kui saab, siis kuidas. Ungari teadlaste ajuskänneerimise uuringust selgub, et koerad mõistavad tegelikult nii inimkeelt ehk sõnu kui ka intonatsiooni ehk tooni, millega sõnu öeldakse. Kõige üllatavam on aga, et informatsiooni töötlemiseks kasutavad nad sisuliselt samu aju piirkondi kui inimesed.
Uuring ilmub 2. septembri ajakirjas Science. Eelneva pressiteate kohaselt täiendavad tulemused oluliselt meie teadmisi kõne ja selle mõistmise bioloogiast ning selle evolutsioonist. Nimelt vihjaksid tulemused justkui võimalusele, et nii inimestel kui ka koertel olid enne kõne välja arenemist käigus samad närvivõrgustikud, millest inimeste puhul arenes välja meile tuttav kõne ja koerte puhul haukumine-ulgumine.
Inimkõne üks elementaarosadest on sõnaline ülesehitus, mida ei ole täheldatud kuigi paljude teiste loomaliikide puhul. Lisaks sõnadele anname me üksteisele informatsiooni edasi ka hääletooni ehk intonatsiooniga mängides. Uuringus üritasidki Attila Andics ja kolleegid Eötvös Lorandi Ülikoolist kindlaks teha, kas ka koerad kasutavad mõlemaid mehhanisme samalaadselt.
«Me treenisime koeri magnetresonantstomograafi all mitmeid minuteid liikumatult lebama ja oma treenerite häält kuulama,» ütles Andics.
/nginx/o/2016/08/30/5775939t1h6607.jpg)
Treenerid rääkisid koertega, kasutades mitmeid erinevate sõnade ja toonide kombinatsioone. Samal ajal mõõdeti nende ajupiirkondade aktiivsusi. Tulemused näitavad, et hoolimata intonatsioonist, mõistavad koerad siiski öeldu sõnalist sisu ja tunnevad ära erinevaid sõnu.
Seejuures kasutavad nad samu aju vasaku poolkera piirkondi kui inimesed. Intonatsioonist pärinevate andmete tõlgendamisel kasutasid nad aga aju parema poolkera helitaju piirkondi, mis on jällegi sarnane inimestega.
«See tähendab, et koerad ei suuda mitte ainult eristada erinevaid inimeste öeldavaid sõnumeid, vaid ka kombineerida öeldut ja viisi, kuidas seda öeldi,» ütles Andics.
Autorite sõnul on küll võimalik, et selline ajupiirkondade sarnasus arenes välja inimeste ja koerte kooseksisteerimise jooksul, kuid ei pea seda kuigi tõenäoseks, kuna nii märkimisväärsete sarnasuste välja arenemine niivõrd lühikese aja jooksul ei ole kuigi tõenäoline. Pigem peab siin tegemist olema mõlematele inimahvidele ja koerlastele ühise eellase ajufunktsiooniga, mis võimaldab selliste sarnasuste teket. Sellisel juhul võiks sarnaseid võimeid eeldada aga ka teistelt samast eellasest arenenud loomadelt.