Uuring: meeste ülekaaluga ühiskonnad on hoopiski rahumeelsemad (1)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Kaur Maran
Copy
Mehed istumas Libeeria pealinnas Monrovias asuva suletud kaupluse ees.
Mehed istumas Libeeria pealinnas Monrovias asuva suletud kaupluse ees. Foto: SCANPIX/REUTERS

Aafrika külaühiskondade uurimisest hargnema hakanud lõngakera viis antropoloogid uue sugude vahelise tasakaalu ja sellest tuleneva ühiskondade toimimise seletuseni.

Tõdemus, et ühiskonnad, kus mehed – eriti noored – on naistega võrreldes selges enamuses on reeglina vägivaldsemad ja kaootilisemad, on laialt levinud ja selle järelmeid tunneme tihti ka poliitilistes diskussioonides. Osaliselt võib see ka seletada hirmu «peamiselt noortest meestest koosnevate pagulasmasside» hirmu. Hiljuti ajakirjas PLOS ONE avaldatud artikkel näitab aga sootuks teistpidist loogikat.

Murettekitavad jutud meeste ülekaaluga ühiskondade ja kõrgema vägivaldsuse vahelisest suhtest hakkasid levima 1980ndatel seoses Hiina ühe lapse poliitikaga. Meeslapsi eelistavas ühiskonnas viis selline poliitika märgatava sugude tasakaalu meeste poole kaldumiseni. Kriminoloogias on aga ammu näidanud, et enamus kurjategijatest on meessoost, sestap ka mure seoses noorte meeste ülekaaluga tekkivate kuriteolainete üle.

Esimesed mõrad selles teoorias hakkasid ilmnema 2004. aastal, kui nüüd vastavaldatud uuringu üks autoreid Ryan Schacht oli veel antropoloogiatudeng. Oma doktoritöö jaoks suundus ta andmeid koguma Guyana kodusõjast räsitud küladesse, millest mitmetes oli sugude osakaal sootuks teistpidine ja naised domineerisid numbrite poolest meeste üle.

Pärast 300 intervjuud sai selgeks, et sellistes külades oli meeste seksuaalkäitumine riskialtim ja suhted lühiajalisemad. Meeste ülekaaluga külades olid mehed aga märgatavalt pikaajalisemates ja monogaamsemates suhetes.

Schachti hinnangul võib selline seos olla seotud kaaslase valiku teooriatega. «Kui üht sugu on suhteliselt vähe, siis on ka lihtsam olla vastassugupoole osas suuremate nõudmistega. Sellistes oludes saab vastassugupoole osas olla valivam,» kirjeldas Schacht enda töö loogikat.

Naiste rohkuse puhul on meestel märksa lihtsam olla mitme partneriga korraga ja kogeda lühiajalisi suhteid.

Kehtib ka arenenud maailmas

Pärast Guyanast naasmist uuris Schacht ka erinevate Läänemaailma ühiskondade soolist jaotumist. Analüüsist sai selgeks, et suurema meeste osakaaluga ühiskondades kõrgemat vägivalla taset ei nähtu, küll aga on sellistes ühiskondades kõige kõrgemad paaritruuduse näitajad.

«Meil võib küll olla erinevaid [sotsiaalseid] vaiste ja teoreetilisi lähenemisi, aga lõppude lõpuks peavad ikkagi andmed näitama, kuidas asjad on. Hetkel näitavad andmed aina veenvamalt seda, et naiste ülekaaluga piirkondades on rohkem negatiivseid tulemusi,» ütles Schacht.

Uuringu teises etapis võttis Schacht jälgimise alla kõikide USA osariikide rahvastikuküsitluste andmed. Jällegi joonistus välja sama põhimõte. Täiskasvanud abiellusid suurema tõenäosusega, kui nad elasid naiste ülekaaluga ühiskondades. Nendes maakondades, kus jämedam ots oli meeste käes, oli ka vähem üksikemadega perekondi ja abieluväliseid lapsi. Teises uurimuses on Schacht näidanud sellistes maakondades ka madalamaid kuritegevuse määrasid.

«Meestel on vähem huvi olla koos ühe pideva partneriga ja abielluda, kui «valikus» on palju potentsiaalseid partnereid,» ütles Schacht.

Samas on artikli autorid põhjuslike suhete välja toomisega ettevaatlikud – erinevate kultuuriliste või demograafiliste faktorite mõju arvestamine on keeruline ettevõtmine.

Meeste ja naiste ülekaaluga maakondade ruumiline paigutumine USAs:

Foto: Ryan Schacht
Tagasi üles