Linnud suudavad munadele kliimasoojenemisest rääkida

Normal Grey Zebra Finch Foto: Nature/

Haudumise ajal kõrgeid helisid kuulnud linnupojad olid sündides soojema kliimaga paremini kohandunud. 

Teadlased on kaua pead murdud selle üle, kuivõrd loomad suudavad kliimamuutustega kohanduda.

Eile ajakirjas Science avaldatud uuring näitabki, et vähemalt üks linnuliik teab juba, kuidas oma poegi soojema maailma jaoks ette valmistada. Sealjuures on neil selleks imeline meetod, sest munadega üksi jäädes hakkavad isaslinnud munadega «rääkima» ning munadele jõuab sõnum kohale. See on esimene kord, kui teadlased näitavad, et loomad suudavad oma häälega järglaste arengut mõjutada.

Sebraamadiini võime oma munadega «rääkida» avastas Deakini Ülikooli bioloog Mylene Mariette linnuhääli lindistades. Ta märkas, et kui lind munadega üksi jäi, istus see munadele ja hakkas siis väga kiireid ja kõrgeid hääli tegema. Asja uurimiseks lindistas Mariette koos oma kolleegi Katherine Buchananiga 61 emas-ja isaslinnu hüüdeid. Selgus, et mõlemad linnud tegid neid hääli üksnes haudumisperioodi lõpus ja piisavalt sooja ilmaga. Nii oletasidki teadlased, et lindude hääl võib tuleneda ilma soojenemisest ja sellega seoses üldistest kliimamuutustest.

Teooria kontrollimiseks panid nad munad kunstlikult 37.7 kraadise soojusega hauduma ning lasid munadele viimasel viiel päeval kas äsjaavastatud kõrgeid helisid või siis lindude normaalset laulu. Pärast munade koorumist selguski, et erilisi hääli kuulnud noored linnud tegid ka ise valjemat häält ning nad kaalusid vähem kui kontrollgrupi linnupojad. Valjem hääl ning väiksem kaal võivad muutuvas keskkonnas eeliseks saada, sest väiksem keha suudab keha paremini jahutada ja see aitab vältida võimalikke kahjusid viljakusele, selgitasid töö autorid ajakirjale Science.

Noorte lindude uurimisel selgus, et väiksemad linnud said tõepoolest esimesel paaritumishooajal rohkem järglasi. Teisalt tõi kontrollgrupi lindudele edu just jahedam ilm. Ka eelistasid kõrgeid hääli kuulnud linnud võrreldes teistega soojemaid pesasid.

Uuringu autorite sõnul näitavad need tulemused, et loomad võivad kliimamuutustega paremini hakkama saada kui seni arvatud.