Mida leidsid teadlased Stingi ajust?

Sting lasi teadlastel oma aju uurida Foto: McGill University

Aju skannimine näitas, et muusiku aju leiab seoseid laulude vahel, mida tavainimene sarnaseks ei pea. 

Mis ühendab The Beatlesi 1960ndate hitti «Girl» ja Astor Piazzolla tangolugu «Libertango»? Tavakuulaja ilmselt sellele küsimusele vastata ei oskaks, ent kogenud muusiku ja helilooja jaoks kõlavad laulud väga sarnasena. Nii selgus hiljutisest eksperimendist, kus kaks teadlast skannisid tuntud muusiku Stingi aju.

Ajakirjas Neurocase avaldatud artikkel kirjeldas, kuidas hiljuti arendatud tehnoloogia aitab meil mõista, kuidas andekad inimesed pealtnäha erinevate mõtete ja helide vahel seoseid leiavad. Olgu valdkonnaks siis kunst, poliitika või teaduski.

Eksperiment kasvas välja Stingi huvist McGilli ülikooli psühholoog Daniel Levitini töö kohta. Nimelt luges muusik Levitini raamatut «Sinu aju muusika ajal» ning uuris Montreali kontserti andma minnes, kas ta võiks Levitini laborit külastada. Seepeale küsis Levitin omakorda, kas ta võiks muusiku aju uurida.

Koos California ülikooli ajueksperdi Scott Graftoniga läbiviidud uuringus avastaski Levin, missuguste erinevate laulude vahel Stingi aju seoseid leidis. Seda näitasid erinevatel hetkedel aktiivseks muutunud ajuosad.

Analüüs näitas, et muusikat luues muutusid Stingi ajus aktiivseks teistsugused aju piirkonnad kui näiteks kirjutamise või muu loomingulise tegevuse ajal. Samuti leidis Stingi aju seoseid selliste laulude vahel, mis muusikakaugetele inimestele sarnased ei tundunud. Lugudel oli aga tõepoolest sama tempo ning need olid kirjutatud samas helistikus.