Mida aeg edasi, seda enam kolivad meie mälestused ajust erinevatesse seadmetesse. Paadunumad kasutajad ei pruugi enam proovidagi ainult oma aju toel ülesandeid lahendada.
Uuring: internet on asendamas inimmälu (3)
Pea igasse elu valdkonda imbunud internet ja nutiseadmed on aina enam mõjutamas meie mõtlemist, ülesannete lahendamise võimet ja õppimist, teatavad California ja Illinois’ ülikooli teadlased ajakirjas Memory avaldatud artiklis. Mõnelegi enesestmõistetava tulemuseni jõudsid teadlased kolme eksperimendiga, milles osales kokku 180 katsealust.
Benjamin Storm, Sean Stone ja Aaron Benjamin kontrollisid uuringus, kui kiiresti katsealused erinevate küsimuste vastamisel arvuti või nutiseadmete järele haaravad. Ühel grupil lasti vastata rasketele küsimustele Google’i abil, teised pidi tegema sama, kasutades vastamisel vaid enda mälu.
Seejärel esitati samadele inimestele märksa lihtsamaid küsimusi, millele vastamisel võis kasutada vabal valikul kas iseenda mälu või arvuti abil. Teadlasi huvitaski, kuidas varasem infotehnoloogia kasutamine inimeste ülesannete lahendamise kombeid mõjutab.
Tuli välja, et eelnevalt Google’it kasutanud katsealused olid arvestatavalt altimad kasutama seadmete abi ka järgnevate lihtsamate küsimuste puhul. Peale interneti kasutamise tõenäosuse kasvas ka seadmetelt abi otsimise kiirus – enda mälust vastuste otsimise jaoks jäeti aega märkimisväärselt vähem. Koguni 30 protsenti varem internetti kasutanud osalejatest avasid interneti isegi kõige kergemate küsimuste puhul automaatselt, proovimatagi ise vastust välja mõelda.
«Mälu muutub. Meie uurimusest ilmneb, et kui kasutame internetti mälu toetamiseks või võimendamiseks, muutume sellest aina enam sõltuvaks. Varem võisime ehk teatud asju ise meelde tuletada, kuid nüüd me enam isegi ei vaevu. Mida enam infot meile nutitelefonide ja muude seadmete abil kättesaadavaks muutub, seda enam me sellest oma igapäevaelust ka sõltume,» ütles uuringut juhtinud Dr Benjamin Storm.