/nginx/o/2008/12/20/108210t1h8907.jpg)
Viirused on kümme korda edukamad siis, kui nakatumine toimub hommikul. Samuti on viirustele vastuvõtlikumad organismid, kelle unerütm on sassis.
Viirused on hommikuti ohtlikumad
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nii näitas hiljuti teadusväljaandes PNAS avaldatud Cambridge ülikooli teadlaste uuring. Uuringu autorite sõnul võivad leiud viia uute haiguste vastu võitlemise viisideni.
Erinevalt bakteritest või parasiitidest, oleneb viiruse tegevus organismi seisundist ja selle rakkudest. Rakud muutuvad aga 24 tunni jooksul päris märgatavalt ning nii mõjutab kellaaeg ka viiruse mõjukust.
Selle teooria kontrollimiseks korraldasid teadlased eksperimendi, kus laborihiiri nakatati gripiviirusega või herpeseviirusega. Vaatlus näitas, et võrreldes õhtul nakatatud hiirtega arenes hommikul nakatatud hiirtes kümme korda rohkem viirusenäitajaid. Lihtsustatult öeldes jäi õhtune viirus lihtsalt hiljaks.
«Viirus peab toimimiseks olema õigel ajal õiges kohas. See on oluline teadmine, sest see näitab, et võib-olla peaksid inimesed pandeemiate ajal just päevaajal kodus püsima,» selgitas BBC-le uuringu juhtivautor, professor Akhilesh Reddy.
Lisaks hommiku mõjule avastasid teadlased ka, et kui hiirte bioloogiline kell sassi ajada, olid nad samuti viirusteel vastuvõtlikumad. Autorite sõnul näitab see, et ebakorrase unerütmiga töötajad – näiteks vahel öösel ja vahel päeval töötavad inimesed – on viirushaigustele rohkem avatud.
Kehakella mõju erinevate haiguste ja ravide suhtes on täheldatud ka varasemates uuringutes: gripisüstid on hommikuti efektiivsemad ning ajavööndite väsimus takistab malaaria parasiidi mõju.