Unetud ööd mõjutavad enim keskendumisega seotud ajupiirkondi

Unetus mõjutab ennekõike keskendumise ja ülesannete lahendamisega seotud ajupiirkondi. Foto: SCANPIX

Uus uuring näitab, et unepuudus mõjutab kõige enam inimeste võimet lahendada keerulisi ülesandeid. Paljud ajupiirkonnad toimivad unevõlas aga probleemideta.

Uni on meile kõigile vajalik. Hiljuti demonstreerisid USA Wisconsini ülikooli teadlased hiirte peal, et magades korrastab aju päeva jooksul loodud sidemeid närvirakkude vahel, kustutades ebavajalikku infot ja katkestades sünapside ühendusi. On teada, et raskes unevõlas hakkavad inimesed nägema hallutsinatsioone ja võivad esineda ka langetõve hood.

Värskes Science’is ilmunud uuringus võeti vaatluse alla 33 noort, kes pidid katse eesmärgil olema ärkvel 42 tundi järjest. Selle aja jooksul skänniti nende ajusid 12 korda. Eesmärk – uurida välja, kuidas aju väsib. Iga natukese aja tagant pidid katsealused lahendama erinevaid ülesandeid, mille käigus mõõdeti nende reaktsioonikiirust ja mälu. Lisaks mõõdeti ka unehormooni melatoniini taset ajus.

Tuli välja, et erinevalt mõnedest varasematest teooriatest ei toimu väsimine kõigis aju osades samas tempos. Näiteks tiksub eri ajupiirkondade tööd ühendav taalamus 24 tunni rühtmiga sünkroonis. Samal ajal väsisid aju väliskihid iga mööduva tunniga, see väsimus näis olevat tugevam kui ööpäeva rütmi mõju.

Unevõlas vabatahtlike võime lahendada kergeid mõtlemisülesandeid näis olevat mõjutatud nii öö-päeva rütmidest kui ka lihtsalt väsimusest.

Tulemustest ilmnes, et kõige kiiremini väsivad just need piirkonnad, mis aitavad meil lahendada keerulisemaid ülesandeid ja hoida tähelepanu.

Kuigi see võib ehk näida kõigile teada asjana, on tegemist siiski olulise sammuga meie aju toimimise mõistmisel. Uuringu autori Der-Jan Dijki sõnul aitab teadmine uurida mitmete neurodegeneratiivsete ja psühhiaatriliste häirete loomust ja teket. Keha unetungi mõistmine võib aidata hinnata ka näiteks unepuuduse mõju laste psühhiaatrilisele arengule.