Vana kala: Arktika ookeani sügavustest avastati maailma vanim selgroogne

Taani teadlased kinnitavad, et Arktika vete tippkiskja grööni hai on maailma vanim selgroogne loom. Foto: SCANPIX

Kuni 390-aastasteks elavad grööni haid saavutavad suguküpsuse alles 150-aastaselt. Muutuvas keskkonnas võib pikaealisus neile saatuslikuks saada.

Nende liha on nii toksiline, et selle söömisel võib esineda alkoholimürgitusega sarnaseid sümptomeid. Kui Fridtjof Nansen ja Hjalmar Johansen oma kuulsal 1895. aasta ekspeditsioonil põhjapoolust vallutada üritasid, võisid mõned täna sulavate jäämägede supis elavad grööni haid ehk vaikselt puberteeti jõuda.

Sügaval Arktika ookeani põhjas elav grööni hai on inimestele tuntud loom juba sajandeid, omades näiteks suurt rolli innuitide astroloogilistes süsteemides, kuid kuigi täpselt ei ole teda kunagi uuritud. Kuna sellel hailiigil väljaspool islandi kalurite saakloomaks olemise inimestega erilist kokkupuudet ei ole, valitses ka enne värskes Science’is avaldatud artiklit suuresti segadus nende eluea kohta.

«Meil oli teatud ootusi, et nad on väga pikaealised, aga ma olin väga üllatunud, et nad tõesti nii vanaks elavad,» imestas uuringut juhtinud Julius Nielsen Kopenhaageni ülikoolist.

Keegi ei tea päris täpselt, kui palju grööni haisid looduses alles on. Lisaks kalapüügile ohustavad neid ka kliimamuutus ja majandustegevus Arktikas. Foto: HANDOUT/REUTERS

Üks varane vihje grööni haide võimaliku pikaealisuse kohta tuli välja 1930. aastatel, kui Gröönimaa kalavarude uuringu käigus märgistati enam kui 400 haid. Üllatavalt tuli välja, et aastaga kasvasid üle 6 meetri pikkused haid vaid sentimeetri, mistõttu andis arvata ka pikka eluiga. Täpsemat hinnangut tuli oodata pea 90 aastat. Põhjus lihtne: kuidas mõõta hai vanust?

Üks võimalus, mida Kopenhaageni ülikooli teadlased ka proovisid, oleks lugeda haide selgroo kasvurõngaid nii nagu puu vanuse hindamiseks loetakse puurõngaid. Kuna skeleti moodustavad aga mitte luud vaid kõhrkude, ei ole tal aga luid, mille rõngaid lugeda.

Lõpuks jõuti aga silmaläätse uuringuteni. Nimelt on grööni haide silmaläätses omapärased struktuurid, mis kasvavad kogu looma eluea vältel. Kuigi neid ei saa lihtsalt kokku lugeda nagu puurõngaid, saavad teadlased kasvukihtide eemaldamise järel analüüsida hai sünni ajal moodustunud läätse keset, mida saab juba raadiosüsinik-meetoditega dateerida.

Taani teadlased uurimas üht ajutiselt kinni püütud grööni haid. Foto: Julius Nielsen/AP

Kokku analüüsisid Nielsen ja kolleegid sel meetodil 28 grööni haid. Tulemused olid üllatavad. Oma 392 eluaastaga oli suurim (üle 5 m pikkune) hai mitte ainult kõige vanem uuritute seas, vaid teadaolevalt ka kõige vanem selgroogne maailmas. Samas on sellisel meetodil omad vajakajäämised, näiteks suur veavõimalus. Nii võib «vana kala» halvemal juhul olla tegelikult vaid 272-aastane, paremal juhul aga hoopiski 512-aastases väärikas eas.

Pikaealisus võib olla riskifaktor

Keegi ei tea, miks nad nii kaua elavad, kuid teadlased oletavad, et oma rolli mängivad siin Põhja-Atlandi külmad ja karmid tingimused. Sellisel juhul võib oletada, et ka teised selle piirkonna veeloomad ei jää grööni haidele vanuse osas kuigi palju alla.

Samas võib pikk elu tähendada haidele ohtu jääda ette keskkonnas toimuvatele muutustele. Kliimamuutus ja võidujooks Arktika rohketele loodusressurssidele võivad toimuda lihtsalt liiga kiiresti, et pika eaga loomad neile reageerida jõuaksid. Teadlased loodavad, et poliitikud hoiduksid selliste avastuste valguses keskkonda kahjustavate otsuste langetamisel läbimõtlematult käitumast. Kas see ka nii läheb, selgub tulevikus.

«On väga oluline, et poliitikud peaksid meeles, kui pikaealine ja aeglaselt vananev loom see on. Kalatööstus peaks tegema kõik endast sõltuva, et vähendada kaaspüügi ohtu. Me peame endast vanemaid austama,» ütles Julius Nielsen.

Vaata ka National Geographicu videot grööni hai avastamisest Franz Josefi maal:

Uuring ilmus ajakirjas Science.