Inimorganite kasvatamine loomades sai uue hingamise

Inimrakkude ja loomade «segamine» on põnev ja kiirelt arenev teadusharu. Foto: MAURICIO LIMA/AFP

USAs said inimrakke looma embrüotesse inimrakkude asetamist puudutavad projektid taas rohelisema tule. 

Arvestades USA tähtsust teadusmaailmas, on see oluline edasiminek. 2015. aastast alates looma embrüotesse inimrakkude asetamist hõlmavad projektid USA Rahvuslikust Terviseinstituudist (NIH) enam rahastust ei saanud, ent eelmisel nädalal otsustati seda keeldu teatud olukordades mitte rakendada. Siiski vaatab iga taotluse üle eetikakomitee, kirjutab ajakiri Nature.

See tähendab, et eksperimendid saavad kesta vaid nii kaua, kuni embrüos hakkab tekkima närvisüsteem, mille järel inimrakud ei jõuaks areneva looma ajuni. Nii tahetakse ära hoida liialt inimese moodi loomade teke.

Miks see kõik oluline on? Inim- ja loomarakkude «segamine» on põnev ja kiiresti arenev teadusharu. Selle käigus saab uurida embrüote varajasi arengustaadiume, vaadelda loomades inimhaiguste arenemist, aga mis kõige olulisem, teadlased otsivad võimalusi, kuidas loomades inimorganeid kasvatada. Kuna nõudlus organite järele on palju suurem kui pakkumine, tähendaks see tulevikus sadu tuhandeid päästetud elusid.

Eetilistel põhjustel on taolised uuringud aga väga piiratud. Näiteks Suurbritannias saab neid korraldada vaid erilubadega, isegi siis, kui rahastus tuleb erakätest. USAs on nüüd reeglid aga veidi leebemad.

Kuigi teadlased võtavad muudatuse rõõmuga vastu, leiab osa neist, et looma arenemise aja asemel tuleks piirata hoopiski looma «inimlikumaks» muutmise osakaalu. Samuti toob Nature välja, et sedasorti eksperimendid tekitavad vajaduse uutmoodi seadusandluse järele, sest senised reeglid kehtivad inimeste või loomade uurimise kohta, ent kolmanda võimaluse, inimlooma jaoks, veel reegleid ei ole.