Uuring: koerte viljakus langeb keskkonnamürkide tagajärjel

Foto: SCANPIX

Inglise teadlased näitavad värskes uuringus, kuidas koerte viljakus on viimastel kümnenditel järsult langenud. Järeldused tuleb aga teha inimestel.

26 aastat kestnud uuring ei tähenda veel küll kaugeltki koerte kui liigi kadumist, kuid muret tekitav on paljunemisprobleemide levimine siiski. Nimelt on koerte spermide liikuvuse probleemid selgelt seotud keskkonnamürkide aina suurema levikuga meie elukeskkonnas. Veelgi enam, viljatust põhjustavaid kemikaale leiti ka mitmest levinud koeratoidust.

Meeste viljakusest on teaduskirjanduses räägitud juba ammu, kuid pea kõik sellele viitavad andmed on ühel või teisel viisil kahtluse alla seatud, olgu siis põhjuseks probleemid usaldusväärsuse või tulemuste täpsusega. Miks mehed viljatuks jäävad, on aga selgusetu. Selle taustal ongi koerte peal läbi viidud uuring oluline. Nimelt uurisid teadlased kogu aja jooksul süsteemselt 232 koeralt võetud 1925 proovi, mis teeb sellest ühe kõige mahukama ja tugevama üldistusjõuga viljakusuuringu.

Uuringu ülesehitusega välistasid teadlased ka mitu võimalikku tulemuste usaldusväärsust kahtluse alla panevat kitsaskohta. Kõik uuritud loomad olid hea tervise juures ja hoolitsetud, kõigi 26 aasta jooksul kogusid proove vaid kolm labori töötajat. Uuritavad koerad olid kindlatest tõugudest: labradorid, borderkollid, saksa lambakoerad ja kuldsed retriiverid.

Uuringust selgus, et koerte spermide liikuvus vähenes vahemikus 1988–1998 2,4 protsenti. Pärast mõnede päris viljatute koerte eemaldamist oli see näitaja vahemikus 2002–2014 siiski ligi 1,2 protsenti.

Koerte spermast leiti ka erinevate keskkonnasaaste ainete jääke, nagu näiteks polüklooritud bifenüüle (PCB-d) ja ftalaate. Need ained põhjustavad nii inimestel kui ka koertel probleeme viljakusega ja sünnidefekte.

«Miks just koerad? Lisaks sellele, et koertega on lihtsalt hea töötada, mängis suurt rolli koerte lähedane kooselu inimestega. Nad elavad ju meie kodudes, söövad tihtipeale meiega sama toitu ja on nii tõenäoselt kokkupuutes samade keskkonnamürkidega,» selgitas koerte tähelepanu alla võtmist uuringu juht dr Richard Lea Nottinghami ülikoolist.

Kuigi koerte kadumist niipea karta ei ole, on tulemused siiski halvaendelised, näidates esmakordselt selget seost keskkonda jõudvate mürgijääkide ja viljakuse vahel. Mis mehhanismid täpselt selle seose tekitavad, jääb veel selgusetuks.

«Mõelge ise, me puutume ju iga päev kokku kemikaalide kokteiliga. Kes teab, kui palju on keskkonnas kemikaale ja mis mõju need võivad omada? Kui vaadata veel erinevate kemikaalide koosmõju, muutub kogu pilt veelgi keerulisemaks,» ütles Lea.