/nginx/o/2016/03/24/5189473t1hd386.jpg)
Vaata, mida tähendab keedumuna ümber tekkiv rohekas kiht ja miks see tekib.
Munakeetmise teadus: mis juhtub munaga kui ta keeb?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
USA väljaanne Tech Insider näitab videos täpselt, mismoodi muna tahkeks muutub.
Munas sisalduvad valgud moodustavad tugevalt koos seistes munakollase. Kuumus paneb neid aga eralduma ja see omakorda muudab muna tugevamaks. Seda protsessi nimetatakse denaturatsiooniks, mis tähendab peamiselt valkude omaduste muutumist temperatuuri, rõhu ja muude tingimuste muutmise teel.
60-kraadi juures muutuvad munavalged piimjaks ja tunduvad katsudes nagu tarretis. Kuum vesi keedab mune seest sissepoole. Seetõttu võivad munakollased olla ikkagi vedelad, hoolimata tahkeks tõmbunud munavalgetest. Korralikult tahkeks muutub munakollane siis, kui muna saavutab 76-kraadise kuumuse.
Kui munade temperatuuri sellest veel kõrgemaks ajada, tekib vesiniksulfiid, mis on mädamuna lõhnaga värvuseta mürgine gaas. Üleküpsetatud munadest annab märku munakollase ümber tekkinud rohekas kiht. Rohekas kiht tekib seetõttu, et munas olev raud reageerib munavalges asuva väävliga.
Vaata videot siit: