UNESCO tahab maailmapärandi nimekirja lisada ookeanipõhja loodusväärtused

Süvavetes elavad organismid on veel väga vähe uuritud. Need paigad, kus ookeanipõhja elust midagi teame, vajavad UNESCO ja IUCN-i hinnangul kaitset ja tunnustust. Foto: SCANPIX/REUTERS

Uppunud korallsaarte, vees hõljuvate vihmametsade, hiiglaslike veealuste vulkaanide ja linnu meenutavate kivitornide kaitse alla võtmiseks peab kasutama erakorralisi meetmeid.

Maailma säilitamist väärivate kultuuri- ja loodusväärtuste kaitseks loodud ÜRO organisatsioon UNESCO avaldas koos rahvusvahelise looduskaitse liiduga (IUCN) raporti, milles juhib tähelepanu maailmamere kaitsmise vajadusele.

Ookeanide elurikkuse probleemidele on tähelepanu juhitud ennegi. Ajal, mil inimesed on kõndinud Kuul ja uurivad aina lähemalt kosmoseruumi saladusi, on meie mered justkui ära ununenud. Ookeanipõhjast on uuritud vaid paarkümmend protsenti ja nendes kohtades, kus uuringuid ka teostatud on, ilmneb enamasti ka ookeanibiolooge üllatav elurikkus.

Samas on UNESCO selliste loodusväärtuste kaitsmise puhul lollis olukorras. Omal ajal kui organisatsioon loodi, nähti seda kui riikide ühenduse osa, mistõttu saab ajaloolisi ja looduslikke paiku maailmapärandi osana kaitse alla soovitada vaid riik, kellele see kuulub. Avaookean ei kuulu aga kellelegi ja nii ei ole ühelgi liikmesriigil justkui õigust avamerd pärandinimekirja kandidaadiks lisasda.

Koostöös IUCN-iga on UNESCO nüüd välja töötanud viis avamere piirkonda, mille osas on võetud kurss sellest piirangust mööda pääseda.

Need viis piirkonda on:

• Costa Rica termaalne kuppel – piirkond Vaikse ookeani idaosas, kus on kerkehoovuste mõju tõttu erakordselt kõrge toitainete kogus. Kupli piirkond on tuntud kui sinivaalade ja merikilpkonade rände- ja toitumiskoht.
• Mõrtsukhaide kohvik – piirkond Vaikses ookeanis, kus muidu rannikupiirkondades elavad mõrtsukhaid talvel ja kevadel talvitvad.
• Sargasso meri Atlandi meres, kus käivad kudemas ka Läänemere angerjad on märkimisväärne oma pinnal ulpiva meriadru tõttu, mille järgi meri ka oma nime on saanud. Meriadru pakub nii toitu kui varjupaika suurele kogusele liikidele, mistõttu on adrusaari nimetatud ka avaookeanide vihmametsaks.
• «Kadunud linn» on Atlandi ookeani keskosas paiknev hüdrotermaalsete lõõride süsteem, mis oma kuju poolest meenutab ookeani alla mattunud linna. Kivistunud «majad» on tekkinud kuumaveeallikate ja laamade liikumisel vette jõudnud magma mõjul.
• Atlantise pank – ookeanis uppunud fossilne saar India ookeanis, kus elab rohkelt süvavee koralle ja suuri meriroosilisi.

Pärandinimekirja lisamine on praegu küll välja käidud vaid esialgse initsiatiivi tasemel, kuid arvestades algatuse välja käijate kõrget profiili on täiesti võimalik, et see saab lähiaastatel ka teoks. Täpne protseduur vajab siiski veel välja töötamist.

Mida selline areng vastsetele maailmapäranditele tähendada võib, ei ole selge, kuna tihtipeale suureneb nimekirjas koha saamisega ka inimsurve turismi ja avastamisretkede näol. Ookeanisügavused on sukeldumiseks seni küll liiga sügaval, kuid piirid, milleni sukeldumine on veel võimalik, vajuvad aina sügavamale ja sügavamale veepinna alla.