NASA arendab uut päikesetuulel sõitvat kosmoselaeva. Sama tööga tegeleb ka Euroopa Kosmoseagentuur.
Vaata NASA kiiret kosmoselaeva, mis kütust ei vajagi (2)
Voyager 1 nime kandnud kosmoselaeval kulus päikesesüsteemist väljumiseks üle kolmekümne aasta (teadlased ei tea siiani, millal see täpselt juhtus), seetõttu otsivad teadlased uusi võimalusi, kuidas ehitada kosmoselaevu, mis suudaks liikuda palju kiiremini, kirjutab Tech Insider.
Selleks arendavad NASA teadlased uut kosmoselaeva, mis ei vaja liikumiseks midagi muud kui päikeselt lähtuvaid laetud osaksesi. Arvutuste põhjal peaks see päikesesüsteemi servale jõudma kiiremini kui ükski seni eksisteerinud masin.
Laeva võimsust seletab tõsiasi, et Päikesest vabaneb ülimal kiirusel hulgaliselt prootoneid ja elektrone. Neid laetud osakesi kutsutakse päikesetuuleks. Uue kosmoselaeva külgedes olevad plaadid liiguvad tänu päikesetuulele samal põhimõttel nagu purjelaevad Maa tuult kasutades. Nii kutsutakse kosmoselaeva plaategi «purjedeks».
Kvantide energia jõuab «purjedes» asuvatesse juhtmetesse ning nii viivad need laeva kosmoses edasi. Nii suudabki kosmoselaev kosmoses liikuda pelgalt päikesetuule abil.
Avastus on seda olulisem, kuna kosmoselaev saab energiat mis tahes kosmosesüsteemi osast, võib see lennelda maailmaruumi neisse osadesse, kuhu senine tehnoloogia minna ei võimaldanud.
Kui Voyager 1-l läks heliosfääri jõudmiseks üle 35 aasta, siis «purjedega» kosmoselaev võiks sinna jõuda juba vähem kui kümne aastaga.
Tartu observatooriumi teadus Tõnis Eesmäe juhtis tähelepanu, et NASA kõrval tegeleb sarnase projektiga ka Euroopa Kosmoseagentuur ning selle kontseptsiooni looja on Pekka Janhunen, kelle töörühm oli osa ka ESTCube-1 meeskonnast.
Kosmoselaeva liikumisprotsessi kirjeldas ta järgmiselt: «Kosmoseaparaadi küljes olevad plaadid on päikesepaneelid elektrienergia tootmiseks, millega antakse energiat elektronkahurile, mis laeb elektriliselt satelliidist välja keritud kilomeetrite pikkustest traatidest koosneva struktuuri. Kui päikesetuule laetud osakesed jõuavad traatide elektriväljani, toimub koolis füüsikatunnis õpitu - samanimelised laengud tõukuvad, erinimelised tõmbuvad. Kuna pikad traadid on laetud positiivselt, tõukavad neid Päikeselt tulevad prootonid (mis on ka + laenguga). Traadid tõmbavad päikesetuule elektrone, kuid elektronide mass on prootonite omast ca 2000 korda väiksem ning seega ka nende «tõmbav» mõju on tühine võrreldes prootonite tõukava mõjuga».
*Artikli esialgset versiooni on parandatud tänu Tõnu Eesmäele. Palume esialgsete vigade pärast vabandatust!
Vaata kosmoselaeva kohta siit: