Avastus: Antarktika jääs ja sealsetes kalades leidub väga mürgiseid aineid

Antarktika jääs peituvad bakterid muudavad elavhõbeda veelgi mürgisemaks metüülelavhõbedaks. Foto: STAFF/REUTERS

Antarktika jääs leidub metüülelavhõbedat, mis suudab lihtsasti läbi murda inimese või looma kesknärvisüsteemi ja alles areneva looteni. 

Sel nädalal ajakirjas Nature Microbiology avaldatud teadustulemused näitasid, et Antarktika merejääs võib leiduda baktereid, mis muudavad tavalise elavhõbeda metüülelavhõbedaks.

Melbourne’i ülikooli teadlaste leid on oluline, sest metüülelavhõbe on tavalise elavhõbedaga võrreldes mürgisem ning seetõttu võib see kahjustada sealseid linde ja loomi. Metüülelavhõbe võib levida ajju ning põhjustada loodetel, vastsündinutel ja lastel erinevaid arengu ja füüsisega seotud probleeme.

Elavhõbe satub keskkonda vulkaanipursetest ja metsatulekahjudest, aga ka fossiilkütuste põletamise ja kulla sulatamise järel. Merejääs puutub see kokku teatud tüüpi bakteritega, mis muudavad selle mürgisemaks, metüülelavhõbedaks. Sealt edasi liigub see aga toitu bioloogilise kuhjumise ehk biomagnifikatsiooni tagajärjel, mis tähendab püsivate keemiliste ühendite osakaalu järkjärgulist suurenemist toiduahela madalamatest lülidest kõrgemate lülide suunas.

«Suuremad kalad söövad väiksemaid, metüülelavhõbedaga kokku puutunud kalu ning seejärel muutub ka nende organismis olev metüülelavhõbeda tase seda kala sööva inimese jaoks kahjulikuks,» selgitas  üks uuringu juhtivautoritest, Melbourne’i ülikoolis töötav Caitlin Gionfriddo.

Uuringu käigus üritasidki nad välja selgitada, kuidas elavhõbeda kõige mürgisem versioon merekeskkonda satub ja kuidas mõjutab see inimeste toitu. Selleks kogusid teadlased kahe kuu jooksul Antarktika jääst proove ning uurisid neid hiljem laboris.

Teadlaste sõnul näitavad nende leiud, et elavhõbeda reostusele tuleb senisest rohkem tähelepanu pöörata ning teatud tüüpi kalade söömist piirata.

Edaspidi huvitab neid, kas merejääs leiduvad bakterid võivad metüülelavhõbeda moodustumist mõjutada ka teistes ookeanides. Küsimused on seda olulisemad, kuna kliima muutub aina soojemaks ning kalavarud on mitmel pool maailmas kesised, vaatab üha enam kalastajaid just lõunapooluse suunas.