/nginx/o/2016/08/02/5680703t1h72c5.jpg)
Meie galaktika keset ümbritsev müstiline noorte tähtede vaba ala muudab välja kujunenud arusaamu Linnuteest ja selle tekkeloost.
Linnutee galaktikas avastati hiiglaslik tühimik (2)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Üks astronoomide jaoks olulisematest küsimustest Universumi uurimisel puutub selle teket: kuidas see ikka toimus ja millal? Universumi vanuse osas on jõutud praeguseks üsna selge tekkeajani 13,8 miljardit aastat tagasi, veidi pärast seda hakkas arenema ka meie Linnutee. Oma galaktika kaardistamine võimaldab meil seetõttu hinnata selle arengut ja vanust, need teadmised omakorda aga ka kogu Universumi saladusi.
Üheks paremaks viisiks Linnuteel olevate tähtede jaotuse uurimisel on noored pulseerivad tähed ehk tsefeiidid - meie Päikesest märksa uuemad tähed, mille korrapärase pulseerimise põhjal on võimalik hinnata nende eredust ja kaugust Maast.
Seni on tsefeiidide leidmine olnud aga keerukas, kuna kogu Linnutee on täis kosmilist tolmu, mis blokeerib nende valguse meieni jõudmise. Jaapani, Lõuna-Aafrika Vabariigi ja Itaalia astronoomidest koosnev uurimisrühm leidis aga viisi, kuidas tolmu tüssata. Kasutades lähi-infrapuna spektri pilte, suutsid nad kaardistada tsefeiide Linnuteel märksa täpsemini kui kunagi varem. Ajakirjas Monthly Notices of the Royal Astronomical Society avaldatud uuringu tulemused tulid neile aga suure üllatusena.
Nimelt ilmnes teleskoobipiltidelt, et galaktika keskpaigast tuhandete valgusaastate raadiuses puuduvad tsefeiidid pea täielikult.
«Juba mõni aeg tagasi tegime me kindlaks, et Linnutee keskmes, umbes 150 valgusaasta raadiuses, on tsefeiide. Nüüd tuleb aga välja, et väljaspool seda tuumikut on ligi 8000 valgusaasta raadiuses puuduvad tsefeiidid pea täielikult,» ütles gruppi juhtinud Noriyuki Matsunaga.
Tulemused kinnitavad varasemaid raadioastronoomide oletusi, et Linnutee nõndanimetatud Extreme Inner Disk-il (ingl äärmiselt sisemine ketas) uusi tähti ei teki. Kui seni on tsefeiide kasutatud taevakehade kauguse mõõtmiseks, siis antud uuringus ilmutab nende uurimine hoopis Linnutee struktuuri saladusi.