Aegluubis videod toovad süüalustele karmimad karistused

Turvakaamera. Pilt on illustreeriv. Foto: Turvakaamera

Aegluubis tapmist vaatamine suurendas esimese astme mõrvas süüdimõistmist kolm korda.

Võrreldes normaalkiirusega näidatud klippidega, nägid pealtvaatajad aegluubis kujutatud vägivallatsejatel rohkem süüd.

Nii selgus Ameerika Teaduste Akadeemia Toimetistes avaldatud Chicago, San Fransisco ja Virginia ülikooli teadlaste artiklist, kus nelja eksperimendi käigus näidati kokku 1610 inimesele salvestusi päris tapmistest või siis vägivaldseid klippe jalgpallimängust. Kui toimunut nähti 2,25 korda aeglasemalt, kippusid inimesed uskuma, et vägivallatseja käitus teadlikumalt.

See on suur probleem, sest kuna valvekaamerad ning telefonikaamerad on kõikjal, ei piirdu kohtusaalide kirjeldused tapmistest üksnes sõnadega, vaid nendega kaasneb sageli ka videopilt. Juhtunu paremaks mõistmiseks näidatakse neid videoid vandekohtunikele aegluubis. Uuringud näitavad aga, et aegluup võib mõjutada seda, kuidas nähtut tõlgendame, sest jääb mulje, et kurjategijatel on rohkem aega oma tegude üle mõelda ja neid kujundada.

Aegluup tõi surmaotsuse?

Teadusartikli sissejuhatuses põhjendavad teadlased oma uurimishuvi Pennsylvania ülemkohtu ette jõudnud mõrvajuhtumiga, kus John Lewise nimeline mees lasi relvastatud röövi käigus maha Philadelphia politseiniku. Prokurörid veensid vandekohtunikke, et mehe tegu oli ettekavatsetud ja nii mõisteti Lewis surma esimese astme mõrvas, erinevalt teise astme mõrvast, kus plaanimist ei tuvastata ja mida karistatakse eluaegse vanglakaristusega. Lewise kaitsjad väitsid ülemkohtule, et aegluubis näidatud video tekitas aegluse tõttu mulje nagu olnuks mehel aega mõrva ette planeerida. Ülemkohus jättis aga otsuse jõusse, sest vandekohtunikud nägid ka normaalkiirusega videot.

Teadusartikkel kirjeldab nelja erinevat eksperimenti, mille tulemuste analüüsimine näitas, et võrreldes normaalkiirusel videot näinud «vandekohtunikega», mõistsid aegluubis videot näinud vabatahtlikud inimese esimese astme mõrvas süüdi 3.42 korda suurema tõenäosusega ning võrreldes mõlema kiirusega videot näinutega, oli esimese astme mõrvas süüdimõistmise tõenäosus 1,55 korda suurem. Tulemused näitavad, et isegi siis kui vandekohtunikele näidata videot mõlemal kiirusel, ei kao aeglustuse mõju täielikult.

«Aegluup võib reaalsust paremini kujutada, sest see näitab, kuidas täpselt sündmused aset leidsid. Samal ajal moonutab see aga meie nägemust teise inimese vaimsest seisundist ja me ei saa üldsegi kindlad olla, et aegluup siin täpsustavana mõjub,» ütles uuringu juhtivautor, Chicago ülikooli professor Eugene Caruso BBC-le.