/nginx/o/2016/08/02/5680385t1h964f.jpg)
Teadlased on kindlaks teinud, et mammutid surid janusse ja nende sõnul võib sama oht ähvardada ka tänapäevaste väikesaarte asukaid.
Viimased karvased mammutid surid janu kätte
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teadlased usuvad, et viimased karvased mammutid (Mammuthus primigenius) elasid Alaska lähedal, Beringi meres asuval St Pauli saarel. Nad on erilised, sest kui enamik nn mandrimammuteid surid praeguste andmete kohaselt välja umbes 10 500 aastat tagasi, siis St Pauli mammutid elasid veel mitu tuhat aastat ning arvatakse, et nad kadusid maamunalt umbes 5600 aastat tagasi.
Juuli lõpus Ameerika Teadusteakadeemia Toimetistes avaldatud ning St Paulil asuva järve setete analüüsidel põhinev uuring näitab aga, et sealsed mammutid võisid välja surra muudel põhjustel kui nende mandril elavad sugulased. Seni on mammutite väljasuremise põhjustajatena nähtud nii keskkonna muudatusi kui ka nende küttimist kunagiste inimeste poolt. USA teadlased usuvad nüüd aga, et saare mammutite puhul mängis rolli joogivee puudus.
Jääaja lõpus muutus kliima soojemaks ning jää hakkas sulama ja meretase tõusma, jättes osa mammutite kodusaare pindalast ning järvedest vee alla. Samal ajal voolas ookeanivett üha enam allesjäänud järvedesse, muutes sealse joogivee soolasemaks. Nii jäi mammutitele veevõtukohti aina vähemaks.
«Suur osa mammuteid tungles väheste veekohtade ümber, see hävitas aga ümberkaudse taimkatte – näeme seda ka tänapäevaste elevantide puhul – ning nii jõudis üha enam setet järve ja järves jäi vett vähemaks,» ütles uuringu juhtiv autor, Pennsylvania osariigi ülikooli professor Russell Graham BBC-le, «mammutid panustasid nii ise oma väljasuremisse.»
Veepuudus on tõsine probleem, sest elevandid vajavad päevas 70 kuni 200 liitrit vett. Teadlased usuvad, et mammutite veevajadus oli umbes sama suur. Grahami sõnul kadunuks mammutid veelgi varem, kui vihm ja lumi poleks järvedesse vett juurde toonud.
Uuringu autorid juhivad tähelepanu, et saaremammutite saatus võib praeguse kliimasoojenemise tõttu tabada ka tänapäevaseid väikeste saare asukaid, sest joogivee kadumine ähvardab neidki. Mammutite uuring näitab, et väikearvulised liigid on kliimamuutustele väga tundlikud.