Uuring: istuv elustiil läks 2013. aastal maksma 67 miljardit dollarit

Overweight Couple, sitting, eating junk food, holding remote control, mid section Royalty free: For comercial usage price on demand Foto: West Coast Surfer/picture alliance / moodboard

Vähese liigutamise terviseriskidest on räägitud juba aastaid. Värske uuring võttis esmakordselt kokku ülemaailmsed vähesest liigutamisest tulenevad majanduslikud kulud.

Arvesse võeti viit olulisemat istuva elustiiliga seotud haigust: südame isheemiatõbe, infarkti, 2. tüüpi diabeeti ja rinna- ning soolevähki ja andmeid 142 riigist, mis esindasid 93,2 protsenti Maa elanikkonnast. Andmete põhjal arvutati kokku, kui palju kulusid tekkis antud haigustest otseste tervishoiu kulude, tööviljakuse languse ja invaliidsusest tulenevate kadudenäol.

Kuna kõigil nimetatud haigustel on peale elustiili veel mitmeid soodustavaid faktoreid, olid teadlased oma hinnangutes pigem ettevaatlikud ja konservatiivsed. Sellest hoolimata saadi tulemuseks üllatavalt 67,5 miljardit USA dollarit (2013. aasta seisuga).

«Vähene füüsiline liigutamine on globaalne pandeemia, mis mitte ainult ei tekita rohkelt haiguseid ja enneaegseid surmasid, aga paneb ka majandusele uut moodi surve alla,» ütles üks ajakirjas The Lancet avaldatud uuringu autoritest Melody Ding Sydney ülikoolist. «Meie hinnangul tekitas istuv elustiil 2013. aastal maailma majandusele kahjusid üle 67,5 miljardi USA dollari. Samas tuleb silmas pidada, et nii globaalsel kui ka üksikisiku tasemel võivad tegelikud kahjud olla suuremadki, kuna kasutasime oma hinnangus võrdlemisi konservatiivseid meetodeid ega saanud paljudest riikidest kätte vajalikke andmeid.»

2013. aastal jaotusid istumisest tulenevad kahjud järgnevalt:

- 31,2 miljardit – tervishoiu kuludest tulenev maksutulu kadu

- 13,7 miljardit – kaudsed tööviljakuse kadumisega seotud kulud

- 12,9 miljardit – erasektori kulud istumisega seotud haigustele, näiteks kindlustusmaksete näol

- 9,7 miljardit – leibkondade taskust kulunud summad

Haigustest oli kõige kulukam 2. tüüpi diabeet, millele läks kuludest koguni 37,6 miljardit dollarit.