/nginx/o/2016/07/31/5676453t1h0e0d.jpg)
Kaevandatavatest mangaanivarudest sõltuvatest liikidest mitmed avastati alles esmakordselt, kuid plaanid «kopp maasse lüüa» on siiski jõus.
Plaanitava allveekaevanduse paigast avastati rikkalik ökosüsteem (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Laialdaselt ressursside kaevandamise tulevikuks peetava ookeanide aluse maapinna kaevandamise puhul on üheks oluliseks kitsaskohas tõdemus, et valdav enamus ookeanide põhjast on seniajani läbi uurimata, kaardistamata ja selle eluvormid kirjeldamata.
Hetkel uuritakse ookeanipõhja kaevandamist Vaikses ookeanis nii-nimetatud Clarion-Clippertoni tsoonis, kus on erinevate bioloogiliste, keemiliste ja geoloogiliste protsesside tagajärjel tekkinud suured mangaani konkretsioonid ehk sisaldised. Eduka kaevandamis- ja maagi töötlemisprotsesside tulemusena peaks sealt tulevikus saama kaevandada nii vaske, niklit, koobaltit, mangaani ja paljusid teisi metalle. Kaevandamiseks ja eeluuringuteks on projekti vedajad saadud ka kõik praegusel hetkel vajalikud load.
Eeluuringutega seoses viisid Havai Manoa ülikooli teadlased läbi ka ookeanipõhja elustiku kontrolli ja ajakirjas Scientific Reports avaldatud tulemused olid hoiatavad. Tuli välja, et mitte ainult ei kubise ookeani põhi loomadest ja muust elust, vaid sealne liigirikkus on mereökosüsteemi kohta vägagi mitmekesine, kusjuures suure osa sealsete loomade jaoks oli tegemist esmaavastamisega.
«Kõige suuremad üllatused olid kõrge mitmekesisus, suur arv uusi enne nägemata liike ja asjaolu, et enamus liikidest olenevad otseselt nendest konkretsioonidest ehk täpselt sellest osast nende elukeskkonnast, mis kaevandamise käigus hävitatakse,» kommenteeris avastust uuringut juhtinud Manoa ülikooli järeldoktor Diva Amon.
Teadlased kasutasid nelja ookeanipõhja punkti uuringuks mehitamata allvee-alust. Sukeldumiste esialgsed tulemused näitasid, et elurikkus on kõige rikkam just konkretsioonide kohtadel, ja sõltub oma elutegevuses just nimelt nendest metallirikastest piirkondadest. See tähendab, et kaevetegevus kahjustaks otseselt kõigi nende liikide elupaiku, kuid sellest hoolimata on plaanid siiski jõus.
«Piirkonna efektiivsemaks haldamiseks ja võimalike keskkonnakahjude maandamiseks on eluliselt tähtis saavutada elementaarsemgi teadmine nende loomade rohkusest, mitmekesisusest ja liikidest,» ütles uuringus osalenud ookeaniuurija professor Craig Smith.