/nginx/o/2016/07/27/5663143t1hdf84.jpg)
Aastaid on tsöliaakiat mitte põdevatel inimestel olnud raske teistele seletada, miks nad nisutooteid väldivad. Murranguline uuring näitab esmakordselt gluteenitundlikkuse sümptomeid.
Tõestatud: gluteenitalumatus on päriselt olemas (4)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Seni on arstid gluteeni vältimist soovitanud peamiselt spetsiifilist haigust tsöliaakiat põdevatele patsientidele. Nisu ja teiste teraviljade tarbimisel kahjustuvad nende inimeste peensoolelimaskestad järk-järgult kuni täieliku kaoni. Kuna aga just limaskesta kaudu imenduvad organismi kõik toitained, kujunevad kahjustunud peensoole limaskestaga haigetel vaeguseid kõhuvalust ja puhitusest tõsiste kõhulahtisuse hoogudeni. Haigus annab endast märku ka veres, erinevates kudedes ja kuna tegemist on geneetilise haigusega ka pärilikkusaines, mistõttu on seda ka võimalik võrdlemisi täpselt diagnoosida.
Samas on nii arstides kui ka laiemas avalikkuses tekitanud küsimusi levinud gluteenist tingitud vaegused inimestes, kelle vere- ja koeproovid vastavaid markereid ei kanna. Lisaks tsöliaakiale iseloomulikele seedeelundkonnaga seotud sümptomitele kurdavad need patsiendid pärast gluteeni söömist ka väsimuse, vaimse võimekuse languse ja tuju kõikumise üle. Võimalik seletus sellistele sümptomitele on, et gluteeniga kokkupuutel vallandub organismis tervet immuunsüsteemi hõlmav immuunreaktsioon ehk mitte-tsöliaakne gluteeni- või nisutundlikkus. Kuna seisundil vastavaid bioloogilisi tunnuseid ei ole, puudub ka täpne hinnang selle esinemise sageduse kohta, kuid hinnanguliselt võiks see mõjutada ligi 1 protsenti inimestest.
Ajakirjas Gut avaldatud artiklis kirjeldavad Columbia ülikooli meditsiinikeskuse teadlased esmakordselt gluteenitundlikkust ja selle sümptomeid lähemalt. Uuringu käigus võeti vaatluse alla 40 tsöliaakiahaiget, 40 gluteenitundlikkuse üle kurtvat patsienti ja kontrollgrupina 40 tervet inimest.
Uuritavate soolestiku uurimisel ilmnes, et gluteenitundlikkuse üle kurvatel patsientidel ei olnud tsöliaakiale iseloomulikud rakke hävitavad T-rakud aktiveerunud. Küll aga paistis kõigi selliste patsientide vereproovist silma akuutsele immuusüsteemi aktiveerumisele viitav immuunreaktsioon. Teadlased oletavad, et kirjeldatud reaktsioon on seotud mikroobide ja toitainete ringlusse sattumisega soolestiku seinte kahjustumise tõttu.
Nisu vältimine aitas
Uuringut juhtinud dr. Armin Alaedini sõnul sobivad kirjeldatud sümptomid kogu süsteemi hõlmava immuunvastuse seni teoreetiliselt kirjeldatud mudeliga.
Uuringu kliinilisele osale järgnenud katses vältisid gluteenitundlikud patsiendid kuue kuu jooksul nisust ja teistest teraviljadest tehtud tooteid. Tulemused olid innustavad – immuunreaktsioon taandus ja see kajastus ka soolekahjustuste markerites.
«Uuringust saadud andmed võimaldavad tulevikus biomarkerite abil tuvastada ka mitte-tsöliaakset gluteenitundlikkust ja jälgida ka reaktsioone ravile,» ütles dr. Alaedini Science Daily’le.