Millised olid viie aasta tugevamad sajud Eestis?

Kaur Maran
, teadusajakirjanik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tugev vihmasadu.
Tugev vihmasadu. Foto: SCANPIX

Viimase viie aasta tugevamate vihmade seas paistab 2016. aasta suvi silma eriti tugevate sadudega.

Eesti kliimas on üks-kaks tugevamat suvist sadu küll üsnagi harjumuspärane nähtus, kuid selle suve ujutused on nii mõneski tekitanud küsimuse, et kas toimuv on ikka päris normaalne? Suvi on vaevu poole peale jõudnud, aga juba oleme näinud mitut ülitugevat vihmasadu. Siinkohal on paslik meenutada, millised on olnud viimaste aastate tugevamad sajud. Pöördusime selle küsimusega Riigi Ilmateenistuse ekspertide poole, kes olid lahkesti nõus vastavaid andmeid jagama.

Etteruttavalt mainime ära, et kuna tugevamaid sademeid ja vihmasid on võimalik mõõta paljudel eri viisidel, ei pruugi siin esitatud andmed ühtida inimeste mälestustega tugevamatest sadudest. Täpsuse huvides otsustasime keskenduda ilmajaamade mõõdetud kõige suurematele tunni aja sademetele suvekuudel, mil enamasti ujutusi esineb. Kuna ilmajaamad suudavad aga fikseerida sademeid vaid konkreetsetes asukohtades, ei pruugi andmetes kajastuda tugevamad sajud mujal üle Eesti. Näiteks ei näidanud Tallinna Harku ilmajaam selle suve 10. juuli üleujutuste ajal üle keskmise saju näite, mõne kilomeetri kaugusel olid autod aga klaasideni vees.

Viimase viie aasta lõikes jääb silma, et tugevamad sajuhood on toimunud peaasjalikult aastatel 2011 ja 2016. Ka siis, kui võrrelda viimaste aastate suvekuude tugevamaid sajuepisoode, jääb 2016. aasta silma tugevate vihmadega.

Ametliku määratlusena peetakse eriti ohtlikuks sademete hulgaks 30 millimeetrit või rohkem ühe tunni või lühema aja jooksul ning 50 millimeetrit või rohkem 12 tunni või lühema aja vältel.

Pildi sellest, mis toimus mõõdetud tugevamate sadude ajal ülejäänud riigis, saab Riigi Ilmateenistuse vihmaradari piltide videotest. Sajuhood üle Eesti on neil näidatud tingvärvidega, kus sinine tähendab vähem sadusid ja punane rohkem. Ilmaradar näitab vee hulka 0,5 km kõrgusel maapinnast – nii palju sajaks, kui kogu pilves sisalduv vesi alla langeks.

Radaripildi lugemise skaala:

Illustratsioon: Riigi Ilmateenistus

27. juuni 2016 Jõhvis mõõdetakse 43,1 mm sademeid tunnis

Suve selgroog on alles murtud, aga juba on 2016. aasta tugevamate mõõdetud sadude edetabelis üks enam esindatutest. Erinevalt teistest aastatest on sel aastal ka suisa kaks päeva, mil mitu ilmajaama mõõtis kümne tugevama saju edetabelisse kuuluva vihmasaju. Üks neist on 27. juuni, mil Jõhvi ilmajaam mõõtis tunni sademeteks viimase viie aasta suurima 43,1 millimeetrit. Öösel enne suurte sademetega päeva liikus üle Eesti edelast kirdesse madalrõhkkonnaga seotud soe front, päeval järgnes sellele juba külm õhumass. Vastu hommikut algasid tugevad sajud Lätis ja Ilmateenistus andis Mandri-Eestile ka esimese taseme tormihoiatuse. Hommikul Eesti piiri ületanud saju piirkonda sattus ka Võru ilmajaam, mis mõõtis tunni sademeteks «edetabelis»kuuendale kohale asetuvad 28,5 millimeetrit. Jõhvi rekordsadudeni läks siiski mõni tund. Ilmaradari pildi järgi oli tugevaim sadu seal kella poole nelja ajal päeval. Tormipilved pühkisid sel päeval üle terve Eesti, säästes vaid Saaremaad ja Hiiumaad.

3. juuli 2016 Tartus uputab, Narvas 35,6 mm

Teine kahe ilmajaama salvestatud tugeva sajuga päev viimase viie aasta jooksul pälvis suurt meedia tähelepanu üleujutustega Tartus, kus vaid veerand tunniga tuli maha pea 10 millimeetrit sademeid. Tormi tagajärjel tekkis maalihe Toomemäel, mitmel pool pääses vesi ja Riia tänava viadukti alune autotee täitus veega. Tartus ujutusi kirjeldati sel sajusel päeval suisa kui sõjatandrit, aga suurim vihm mõõdeti hoopis Narvas.

Seekord tulid vihmapilved läänest. Hommikupoole ööd liikus üle Kesk-Eesti äike ja liitus päeva peale Läti kohalt tulnud tormipilvedega. Madalrõhulohu tingimustes tekkisid pagid – tugevad äkilised ja heitlikud tuuled, mida aetakse tihti segi tornaadodega. Pagid murdsid Valgamaal maha metsi ja põhjustasid muidki tormikahjusid. Valgas mõõdeti sadusid 25,7mm, mis on viimase viie aasta edetabelis seitsmendal kohal.

Kuigi kõige tugevamad kahjustused olid Valga- ja Tartumaal, mõõdeti kõige tugevam sadu hoopiski Narvas. Tunni ajaga tuli seal taevast alla 35,6mm sademeid.

29. juuli 2011 – Kunda 30,4 mm

Muidu üle Eesti võrdlemisi sajuvabal päeval mõõdeti Kundas tunniga sademeid ligi 30mm. Taaskord tulid sajupilved läänest peale pressiva madalrõhufrondiga. Tegemist oli vaid ühega mitmest järjestikusest sajupäevast tolle sajuse aasta juuli lõpus. Tugevamate sadude edetabelisse mahub ka 28. juuli, mille kohta võib lugeda allpool. 29. juuli sadu näib olevat vaid eelmänguks järgmise päeva üleujutustele, mis jõudsid Tallinnas tasemeni, millesugust polnud nähtud aastast 2004. Siis tulid sademed alla aga aeglasemalt, tunni sademed tugevamate «edetabelisse» ei jõudnud, kuid tänavad ujutasid nagu suviste tugevate vihmade ajal ikka.

30. juuli 2012 – Viljandi 25,4 mm

Päev algas EMHI äikese- ja tormihoiatusega. Ilm.ee vihmablogis ennustati lõuna ajal küll, et suuremaid sadusid ei tule, kuid juba pool tundi hiljem uuendas EMHI oma hoiatust. Pärastlõunal hakkasid Lätist meile jõudma äikesepilved ja kella 17:45ks kannatas Viljandi juba tugeva vihmasaju käes. Kokku sadas maha 32 mm, sellest 25,4 mm vaid tunniga. Vihmadega kaasnesid taas pagid, mis puhusid Saaremaal Sõrves koguni 34 meetrini sekundis. Edasi liikusid äikesepilved kirdesse, põhjustades seal rohkelt elektrikatkestusi.

Tugevaima saju alla jäänud Viljandis uhtus ujutus remonditavatelt tänavatelt minema mitukümmend sentimeetrit pinnast, ujutas üle Lossi ja Jakobsoni tänava ristmikud ja lõhkus lossimägedes äravoolutoru. Linnulennult vähem kui 50 km kaugusel Rõngus sadas ka hiidrahet.

31. juuli 2011 – Tiirikojal 25,1 mm

Soome kohal tugevnev kõrgrõhuala surus vihmapilvi aina lõuna poole, tekitades Eesti kohal tugevaid sadusid. Kõige enam sadas Peipsi ääres, kus päevaga tuli maha ligi 80 mm. Mustvee linna lähistel asuv Tiirikoja ilmajaam mõõtis tipphetkel sademeid 25,1 mm tunnis. Mujal oli ilm vahepeal toimunud suurvihmadest taastumas, siin-seal näitas päikestki.

Tegemist oli sama sajuepisoodiga, mis kaks päeva varem Kundas suured tunni sajud põhjustas (vaata ülevalpool). Nende kahe vahele jäi ka järjekordne üleujutus Tallinnas Maakri tänaval.

7. juuli 2012 – Sõrves 23,8 mm

Selle sajupäeva eelhoiatusi oli kuulda juba 6. juulil, kui Poolas uputas ja Soome ilmateenistus hoiatused väljastas. Ilm.ee avas üle riigi pühkivate tormide jälgimiseks taas tormiblogi. Paksud tormipilved möllasid Läänemere kohal läbi öö, jõudes hommikuks ka Edela-Eesti kohale. Tihedad vihmad käisid üle Pärnust ja Sõrvest, päeva lõpu poole mõõdeti Pakris optilise mõõteseadmega sadu isegi 35 mm/h, mis aga ilmajaamade andmetes ei kajastu. Läänemaal teatati rahest läbimõõduga 0,5 cm.

 Hea lugeja, saada meile pilte või videosid selle suve suurematest vihmasadudest kaur.maran@postimees.ee

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles