Matemaatika näitab, miks moedieete ja -trenne uskuda ei tasu

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Riin Aljas
Copy
Sojapiima asemel on nüüd trenditoit hoopiski mandlipiim.
Sojapiima asemel on nüüd trenditoit hoopiski mandlipiim. Foto: Wikipedia.org

Dieedid põhinevad vaid konkreetsetel asjadel, mida suudame mõõta, jättes muud faktorid kõrvale. 

Vältige rasvu, süsivesikuid, gluteeni – dieedisoovituste nimekiri näib lõputu ning mõne ajapärast lisandub siia mõni uus. Raamatu «Algorithms to Live By: The Computer Science of Human Decisions» («Elu algoritmid: inimeste otsuste taga olev arvutiteadus») autorid arvutiteadlane Brian Christian ja kognitiivseid teadusi uuriv Tom Griffiths väidavad aga, et statistika põhimõtted enamiku moedieetide edu ei toeta, vahendab Tech Insider.

Nende sõnul kipub inimeste hulgas domineerima see, mida saame mõõta ning varju jäävad asjad, mis tegelikult rohkem rolli mängivad. Uued dieedid ilmestavad seda hästi, sest need pakuvad ülelihtsustatud lahendusi tervislikule toitumisele, mis on tegelikkuses mitmetahuline protsess.

Enamasti kerkivad uued dieedid esile siis, kui mõni uuring leiab, et mõnest toitainest või harjumusest oli väikesele grupile inimestele veidike kasu. Uuring toob välja, et kohvi alandas vererõhku või siis pähklid kolesterooli, ning seejärel jõuavad teadustulemused kogu maailma meediasse ning osa inimesi on veendunud, et efekt kehtib ka nende puhul. «Nii kõigub erinevate toitude populaarsus tohutult,» märkis Christian Tech Insiderile ning tõi näiteks sojapiima tõusu ja languse 1990ndate aastate keskelt kuni 2000. aastate lõpuni, kui 2013. aasta paiku tõusis uueks tegijaks mandlipiim.

Autorid näevad uuringute lihtsalt tõlgendamise probleemi selles, et lihtsalt tervislikult toitumise asemel kipuvad inimesed tähelepanu pöörama konkreetsete toitainetele. 

Tagasi üles