/nginx/o/2016/07/14/5621223t1h0495.jpg)
Kiviaja lõpus toimus peale pronksi kasutuselevõtu teinegi laialdane muutus. Hobuste kodustamisega sai alguse kaubandus ja üheks olulisemaks kaubaartikliks kanep.
Lääne tsivilisatsiooni asutajad olid muistsed kanepidiilerid (2)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui Euroopast pärineb pronksiaja-eelsest ajast rohkelt kanepi tarvitamist tõendavaid arheoloogilisi leide, siis Aasias näib kanepi levik looduslikust levikust hoolimata olevat olnud märksa juhuslikum. 5000 aastat tagasi toimus aga nii Euroopas kui ka Aasias pööre, mille tagajärjel taime levik kasvas plahvatuslikult. See ei olnud juhuslik kokkusattumus, väidavad Berliini Vaba Ülikooli teadlased ajakirjas Vegetation History and Archaeobotany avaldatud artiklis.
Kanepi plahvatuslikku levimist seostavad ülevaateuuringu autorid Tengwen Long ja Pavel Tarasov Ida-Euroopa steppides elanud ja esiajaloolises kaubanduses ilma teinud Jamna ehk aukhaudade kultuuriga.
Jamna kultuuri peetakse ajalooliselt ülioluliseks nii mõnelgi põhjusel. Esiteks on ta kõige tugevam kandidaat enamiku Euroopa keelte eellase, nii-nimetatud proto-Indo-Euroopa keele algkodule. Teine, ehk laialdasemgi Jamna kultuuri mõju ajaloole on, et just nemad kodustasid 6000 kuni 5000 aastat tagasi esimestena hobused ja said nii esimeseks üle Kesk-Euroopa steppide reisida suutvaks rahvaks. Esimest korda ajaloos tekkisid suured maismaa-kaubavõrgud. Muuhulgas võeti esmakordselt kasutusele maakitsused ja teed, mis said aastatuhandeid hiljem kuulsa Siiditee osaks.
Long ja Tarasov usuvad, et need muistsed rahvad võtsid endaga nii-nimetatud «pronksiteele» ka paljusid oma tuumikalal levinud kaupu, sealhulgas kanepit, mis oli tolleks ajaks Ida-Euroopa stepikultuurides üks peamistest kaubaartiklitest. Teadlaste hinnangul peab Aasias kanepi kasutamise plahvatusliku tõusu ja stepiratsanike kohale jõudmise ajalise kokkulangevuse juures olema seos.
Tõenäone kasutamine uimastina
Kuna kanepil on teatavasti rohkem kasutusviise kui peaaegu ühelgi teadaoleval taimel, ei saa antud uuringu põhjal järeldada, et taime levikuga kaasnes tingimata ka tema suitsetamine. Küll aga annavad mitmest kohast Euroopast pärinevad arheoloogilised leiud alust oletada, et vähemalt Euroopas oli taime põletamine ja selle suitsu sisse hingamine levinud. Näiteks leidsid arheoloogid Rumeeniast Jamna kultuuri savipoti, mille seintelt leiti rohkelt põlenud kanepi jäänuseid. Samamoodi on mitmelt poolt leitud ka põlemismärkidega seemneid.
Jamna kultuuri uurimisele spetsialiseerunud David Anthony Hartwicki kolledžist New Yorkis arvab tõenditele toetudes, et esieurooplased kasutasid taime uimastava mõju saamiseks ennekõike rituaalsetel eesmärkidel. «Kanepi kasutus uimastina näib olevat seotud stepist väljarändega,» ütles Anthony. «Kanepit võidi kasutada ennekõike pidusöökide või rituaalide osana.»
Selline käsitlus läheb kokku ka Vana-Kreeka ajaloolastega, kes kirjeldasid Jamna kultuuri järglaste sküütide uimasti suitsetamise kommet.
Lisaks itta liikumisele võtsid ratsa sõitvad ja kanepiga kauplevad nomaadid suuna ka Lääne-Euroopale, levitades taime kasutamist ka seal.
«Ma arvan, et meil on veel avastada suuresti teadmata lugu kanepitarvitamisest Euroopas pronksiajast renessansini,» kommenteeris avastust Kansase ülikooli geograafiaprofessor Barney Warf.